D-vitamiin - parem kui armumine | CITY TERVISEKLIINIK

D-vitamiin – parem kui armumine

Tekst: Teele Teder, City Tervisekliiniku toitumisnõustaja

Olenemata töökohast on ikka nii, et mõni üksik eksemplar saabub juba hommikul vara kontorisse energiast pulbitsevana lai naeratus näol. Samal ajal kui teised alles kohviautomaadi taga järjekorras haigutavad  ning veel omavahel õieti rääkidagi ei viitsi. Mis tal küll viga on?

Kui selline olukord kestab juba pikemat aega, ei saa süüdistada armumist, vaid hoopis D-vitamiini. Kuna Eestis on suurem osa elanikest D-vitamiini vaeguses paistavadki need üksikud, kellel sellega probleeme pole hästi silma. D-vitamiini vaeguses inimesed tunneb enamjaolt juba peale vaadates ära. Nad  on tihti väsinud ja kurvameelsed ning nad põevad alati sügis-, talve- ja kevadmasendust.

Visuaalset vaatlust ei saa siiski 100% tõepähe võtta. D-vitamiini tase tasub vereanalüüsiga vähemalt korra aastas määrata. Eestis peetakse D-vitamiini taseme alumiseks normiks  75 nmol/l, parimal juhul võiks see olla kuni  250 nmol/l.  Läbiviidud analüüsid tõestavad, et pole üldse haruldane, kui see number on hoopis 35 või isegi alla selle.

Tähtsam kui arvati

Toitumisspetsialistid ütlevad, et ka kõige täiuslikum toitumine ei taga head tervist, kui D-vitamiini tase pole paigas. Arstid kinnitavad jälle, et D-vitamiini mõju organismile on nii laiaulatuslik ja keeruline, et nad ei tea õieti ühegi haiguse tegelikku olemust enne, kui D-vitamiini vaegus on kõrvaldatud.  Seega, lisaks energilisusele ja rõõmsameelsusele, peitub D-vitamiini taga veel palju muudki.

Vanasti räägiti D-vitamiinist ainult seoses luude tugevuse ja kaltsiumi imendumisega. Tänaseks on erinevad uuringud tõestanud, et madal D-vitamiini tase veres (alla 50 nmol/l) võib olla seotud jämesoole vähki haigestumisega,  lihaste nõrkuse, raskustundega jalgades, krooniline lihaste ja/või luude valulikkusega, diabeedi, kurnatuse, kergesti väsimise, sagedaste infektsioonide, kõrgvererõhutõve, erinevate südameveresoonkonna haiguste  ja isegi depressi­ooniga. Turu Ülikooli neuroloogiakliiniku uuring sclerosis multiplex´i ravis tõestas selgelt, et D3-vitamiin on oluline ka selle raske haiguse ravis.

Tõsine terviserisk elanikkonnale

Arstid on D-vitamiinist tõelises vaimustuses ja nii mõnedki neist kasutavad suuri doose erinevate haiguste ravimiseks, ka Eestis. Perearst Riina Raudsiku sõnul on ametlike soovituste ja praktiseerivate arstide poolt soovitatud koguste vahe kohati lausa sajakordne. Tema sõnul on praegused ametlikud D-vitamiini soovitused Eestis liiga madalad ning see kujutab endast elanikkonnale tõsist terviseriski.

Tervise Arengu Instituudi  D-vitamiini päevane tarbimissoovitus on 10 mcg (400 IU), vanemaealistel 20 mcg (800 IU). Siinkohal on oluline teada, et 10 mikrogrammi (mcg või μg) = 400 IU-d (ehk RÜ-d, mis on rahvusvaheline ühik). Tartu Ülikooli Kliinikumi lehelt leiab järgmised soovitused: terved täiskasvanud 15–20 μg (600–800 IU); vanurid ja tubased täiskasvanud 30–50 μg (1200–2000 IU); lapsed kuni 12 eluaastat 10–20 μg (400–800 IU); lapsed 12–18 eluaastat 15–20 μg (600–800).

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt tehtud uuringute järgi tõsteti 2012. aastal täiskasvanutele ohutu D-vitamiini totaalkogus ööpäevas 50 mikrogrammilt 100 mikrogrammile (2000–4000 IU). Aga selleks, et oma D-vitamiini defitsiiti täis saada sellistest kogustest ei piisa. Sellisel juhul soovitavad toitumisspetsialistid teha läbi kaheksanädalase spetsiaalse kuuri, mille annus sõltub kehakaalust, vanusest, soost, toitumisest, elukohast, haigusest ja D-vitamiini tasemest veres. Mingil hetkel võib D-vitamiin ka kasu asemel hoopis kahju teha. Sellisel juhul peavad arsti järelvalveta võetavad igapäevased kogused olema üle 10 000 IU või lausa 40 000 IUd.

Koguaeg on raske aeg

Eriti tõsine D-vitamiini puudus valitseb Eestis talvel, mil selle vitamiini tase on normist madalam 73% inimestest. Aga ka suvel pole olukord kiita. 30% eestlastest kannatab ka siis D-vitamiini puuduse all. Nii selgus Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritööst. Uuringus osales ligi 400 tervet 25–70aastast inimest üle Eesti.

D-vitamiini saamiseks on erinevaid võimalusi. Üks variant on muidugi päikesevalgus, millest meie organism seda ise sünteesima peaks. Eaka inimese nahk näiteks toodab D-vitamiini palju vähem kui noore inimese oma. Samuti saavad seda vitamiini vähem kätte tumedanahalised. Oluline on ka teada, et päikesekaitsekreemi kasutamine takistab D-vitamiini sünteesi nahas.  Meie laiuskraadil ei ole aga vajalikku UVB-kiirgust kuude viisi. Tartu Ülikooli füüsikute tehtud UV-kiirguse mõõtmiste tulemusena selgus, et oktoobrist mai alguseni on päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki. Aga selleks, et üldse päevane kogus D-vitamiini päikesevalgusest saada peaks see langema korraga vähemalt 25% kehast (käed, käsivarred, sääred) umbes 50% ajast, mis hinnanguliselt kulub nahapunetuse tekkeks ja nii iga päev.

Toiduga D-vitamiini vajalikku kogust kätte saada on küsitav, eriti kui arvestada  selle kõiki funktsioone kehas. Mitmed arstid ütlevad, et toidust saadavast D-vitamiini kogusest jätkub vaid kaltsiumi imendumise tagamiseks, kuid selle vitamiini teiste funktsioonide täitmiseks on seda ebapiisavalt. Siiski tasub oma menüüsse lülitada D-vitamiini rikkaid toitaineid.

Elukvaliteedi tõstmiseks tasub D-vitamiini toidulisandina igapäevaselt juurde tarbida. D-vitamiini puhul eristatakse D2- ja D3-vitamiinide tüüpe. Kõige suurem erinevus D2 ja D3 vahel on see, et inimese organismile on D3-vitamiin sadades kordades paremini omastatav, kui D2-vitamiin.

 

ERALDI:

Vitamiin D sisaldus toitudes  I.U 100 gr kohta

Kalamaksaõli 1 teelusikas 1,360
Sardiinid õlis 500
Lõhe küpsetatud 360
Makrell 345
Tuunikala õlis 200
Piim, D-vitamiiniga 1 tass 98
1 muna 20
Küpsetatud loomamaks 154
sveitsi juust 30 g 12

Allikas: Annely Sootsi Tervisekool

D-vitamiin – parem kui armumine