Kiviajal elasid inimesed kõige rohkem 25 aastaseks. Nüüd elame küll tunduvalt kauem, kuid elu on siiski üllatavalt keeruline. Meil tuleb iga päev teha 10 000 sammu, süüa ära 2000 kilokalori väärtuses toitu ja juua 2 liitrit vett.

Tekst: Teele Teder / Ilmus esmakordselt Anne & Stiili märtsinumbris

Need on numbrid, mida kõik une pealtki öelda oskavad. Loomulikult on tore, kui suudame palju liikuda ja tervislikult süüa. Kuid täpselt samamoodi, nagu me kõik ei mahu kleiti suuruses 36, ei peaks laskma end ka nendest arvudest häirida. Võime vabalt unustada reegli “2 liitrit päevas”, sest tegelikult vajab keha normaalolekus iga kilogrammi kohta 30 ml vett (pingutuse ja higistamise korral rohkem). See näitaja on teadlaste poolt paika pandud ja ka kinnitust leidnud. Kui kaalud 57 kg, vajab sinu keha iga päev 1,7 liitrit vett. Ja ka see ei tähenda, et peaksid hakkama seda endale sisse kaanima. Vett on igas toidus, kõige kuivemas rosinaski leidub vett 16%.

Janu tekib siis, kui oleme kehale juba liiga teinud, nii et ta on oma veesisaldusest kaotanud rohkem kui 1%. Seda tunnet peaks ennetama. Meie kehas on 70% vett (beebidel 80%) ja seepärast ongi veel tervise ja enesetunde seisukohalt väga suur roll. Paljud haigused ja häired on kroonilise veepuuduse tagajärg – näiteks kõrge kolesteroolitase. Kui veest on puudus, hakkab keha võtma vett rakkudest. Sellele reageerib aga maks ning hakkab rakkude elutegevuse kindlustamiseks tootma kolesterooli, et rakumembraane sulgeda ja vett kinni hoida. Niisugune kolesteroolitaseme tõus on organismi kaitsereaktsioon. See muidugi ei tähenda, et vett juues võiks piiramatult suitsuvorsti ja juustu õgida.

Veevaegusega saab seostada ka peavalusid, liigesevalusid, trombe, turseid, põletikke, astmat, diabeeti, kõrgvererõhktõbe, podagrat, maohaavandeid, neeru- ja sapikive. Oluline on mõista, et inimorganism on tervik ja kõik on omavahel seotud. Kui meil on millestki puudus, siis see annab tunda. Sama lugu on üleküllusega – nagu lilledegi liigse kastmise puhul. Liigne veetarbimine võib viia näiteks maksakahjustusteni. Inimorganismil on kõige lihtsamaks indikaatoriks uriin: kui see on ka päeva jooksul tumekollane, jood sa ilmselt liiga vähe vett.

Tean inimesi, kes ütlevad, et joovad vaid mineraalvett, sest nii on kõige tervislikum. See ei ole hea mõte, sest mineraalvees on palju mineraalaineid ja soolasid. Nii tekib oht organismi koormata. Seetõttu ei soovitata mineraalvett ka alla 7aastastele lastele. Mineraalvesi kustutab kõige paremini janu pärast füüsilist koormust, sest siis oleme higistades soolasid kaotanud. Üks hea aeg on mineraalvee joomiseks veel – veerand tundi enne sööki. Siis ergutab see seedimist ja parandab toitainete imendumist. Paljud toitumisteadlased soovitavad siiski piirduda kahe klaasi mineraalveega päevas.

Sellest, et vesi on elu alus, pole aru saanud mitte ainult arstid ja toitumisspetsialistid, vaid ka suurtöösturid. Nii võimegi osta kraaniveest tuhat korda kallimat vett ka pudelis. Kui sa pole veel endale keskkonnasäästlikku või veekristalle taastavat või ohutust plastist isiklikku veepudelit soetanud ja oled sunnitud vett ostma, siis eelista kindlasti klaaspudelit. Plastpudelis seisnud vesi imab endasse ka pakendi kahjulikud ained. Väga paljudes kohtades aga polegi klaaspudelit valikus. Sellisel juhul vaata pudelite alla pressitud numbreid – plastpudelid on märgistatud nende ohtlikkuse järgi. Kui valitud pudeli all ilutseb number 7, siis ära osta, sest seda tüüpi plast on loomuuringutes mõjutanud loomade aju (inimeste peal pole uuringuid veel piisavalt tehtud, kuid leidub küllaldaselt tõendeid, et see mõjutab ka inimese tervist).

Suure tõenäosusega leiad pudelipõhjalt aga numbri 1 kuni 3, mis tähendab, et seda pudelit ei tohiks kasutada korduvalt. Kui eraldi joogipudel osta, tasuks tervislikkuse mõttes soetada BPA-vaba joogipudel (pudelil märge BPA-free).

Hakka jooma. Õigesti!