KOROONAJÄRGSELT KOOLIPINKI?!

Kuidas oleks kõige parem harjuda uue elurutiiniga, kus enam ei saagi magada nii kaua kui tahad ning kohustuslike tegevuste nimekiri venib ootamatult pikaks?  City Tervisekliiniku psühholoog Kertu Leesmaa jagab praktilisi nippe ja soovitusi, kuidas koolialgusega kõige paremini toime tulla!

HARJUTA AJAPLANEERIMIST

Pikk suvepuhkus ja range rutiinita elu võivad eesmärkide seadmisele pärssivalt mõjuda. Kui me ei täida aga oma eesmärke, muutume pikapeale tujutuks, vähemotiveerituks. Tee kas endale või tervele perele nädalagraafik tuleva nädala ülesannete ja tegemistega. Sea endale tulevaseks õppeaastaks siht: kuhu tahad jõuda? Nädala lõpus vaata graafik üle, tunnusta end (ja teisi) tehtu eest ja hinda graafiku toimimist oma eesmärgi poole liikumisel.

Ole enda vastu lahke, kuid samas ka nõudlik!

HOIA STRESS MÕÕDUKAL TASEMEL

Ajul võib olla keeruline kooliaasta algusega seotud kiire infotulvaga toime tulla. Ära ole enda vastu karm kõiges koheselt parim olemaks. Planeeri igasse päeva hetki lõõgastumiseks, mõtete kohustustelt eemale viimiseks. Hea mõte võib olla näiteks uus hobi, spordiala. Nii pead kauem ja tervemana vastu ka siis, kui viiruste aeg peaks tagasi tulema!

MISSUGUNE ON SINU TUGIVÕRGUSTIK?

Sotsiaalsete olenditena on meid ümbritsevatel suhetel meie vaimsele heaolule ja igapäevasele efektiivsusele tohutu roll. Suhete kvaliteet pannakse eelkõige proovile kriisiolukordades, muutustes. Esialgu võis kriisiajaga olla raske kohaneda, kuid nüüd võib seis olla vastupidine – kuidas harjuda taas koolis käimisega? Kellega jagada oma tundeid ja mõtteid uue elutempoga kohanemisel? Kes meid toetab/toetavad? Millal me neid viimati nägime? Kas julgeme vajadusel küsida nõu ja abi meie lähedastelt?

HOIA KORRAS NII OMA VAIMSET KUI VISUAALSET RUUMI

Kui puhkuseaeg mõõdus puhates, siis nüüd on viimane aeg teha korda oma õppimiskoht ja hankida võimalikud vajalikud vahendid. Meie mõte püsib õppimisel selgemana, kui ka meie ümber on vähem segavaid faktoreid (nutiseadmed, televiisor, lohakil riided jms). Kui meeles valitseb segadus, siis proovi selle korrastamisega alustada näiteks oma toa koristamisest!

TAASTA TOIMIV UNERÜTM

Uni mängib olulist rolli muutustega kohanemisel ja üleüldise heaolu püsimisel. Pikk periood koolist ja kohustustest eemalolekut võis unerütmi tugevalt kõigutada. Proovi end taas harjutada igal õhtul samal ajal magama minema nii, et hommikul oleks lihtsam ärgata ning kooli asuda! Unerütmist tasub kooliajal kinni pidada ka nädalavahetuseti – ajul on unerütmi sagedaste kõikumistega raske kohaneda ja vaimselt väsinuna pole meist nii palju kasu ka kooliülesannete täitmisel. Ära muretse, kui esialgu ei tule kohe välja. Mine näiteks esialgu iga päev ainult 15 minutit varem magama kui eile, kuid ärka alati samal ajal!

PÜSI HETKES

Kui vaja, planeeri muretsemiseks oma aeg. Tee ühte asja korraga ning kui mõte ka kaob, siis too ta tagasi. Kui viimasega on keeruline, siis võib-olla oled väsinud ja vajad puhkust? Või piisab ehk minutiks aknast välja vaatamisest, et taas teemale keskenduda? Jälgi oma nutiharjumusi: kui palju on Sinuigapäevane “Screen time”? Kas ja mida võiks selle ajaga kasulikku teha? (NB! Kasulik võib-olla ka puhkus)

ILUSAT KOOLIAASTA ALGUST! PÜSIGE TERVED!

Psühholoog soovitab: seitse lihtsat nippi, et kooliaastat hoogsalt alata!