Energia peaks tulema nii unest kui toidust. Kevadeti on aga tunne, et seda ei tule ei ühest ega teisest kohast. Mis siis valesti on?

Tekst: Teele Teder, toitumisnõustaja

Väsimus on organismi kaitsereaktsioon olukorrale, kus energiavarud hakkavad ammenduma. Et inimene endast viimast välja ei pigistaks, hakkab keha teda kaitsma. Mõni tunneb talve lõpus suuremat väsimust, teine väiksemat. Hea puhkus kulub siis marjaks ära, aga ka toiduga saab imesid korda saata, et kevadväsimust peletada.

Üldiselt on väsimus kevadel organismile loomuomane, sest selleks ajaks on juur- ja puuviljade toitainetesisaldus kindlasti vähenenud ja seetõttu saame tõepoolest vähem vitamiine ja mineraalaineid kui vajaksime. Heaks lahenduseks on siis köögiviljade, puuviljade ja marjade osakaalu suurendamine päevamenüüs või toitainete puudujäägi katmine toidulisanditega.

Kõige enam esineb kevadväsimust inimestel, kes talveperioodil regulaarselt ei liigu ega võta juurde D-vitamiini. Neile mõjub kevadväsimus eriti raskelt, sest D-vitamiini defitsiit annab end tunda tugeva väsimusena ning on selleks hetkeks jõudnud oma tippu. Tegelikult on väsimus väga paljude vitamiinide ja mineraalainete puuduse tunnuseks. Seega oleks hea ebaloomulike väsimusmärkide ilmnemisel pöörduda perearsti poole ja lasta teha vajalikud vereanalüüsid. See võib  olla kiireim tee energilisuseni.

Kui analüüsida seda, mida me endale sisse sööme, siis kõige kiirem energia tuleb süsivesikusest. See on määratud meie kütuseks. Energiat saame ka valkudest ja rasvadest, kuid kõige tähtsamaks energiaallikaks on siiski süsivesikud – need annavad umbes poole meile vajalikest kaloritest. Seega, eriti halb mõte oleks rannahooaja ootuses süsivesikutevaesele dieedile minna. See vaid süvendaks väsimustunnet ning nõrkust.

Aeglane või kiire?

Toiduga saadavad süsivesikud võib jagada kiiresti vabanevateks ehk kiireteks ja aeglaselt vabanevateks ehk aeglasteks süsivesikuteks – vastavalt sellele, kui kiiresti need organismis imenduvad. Esimeste hulka kuuluvad näiteks suhkur ja enamus rafineeritud toiduaineid (näiteks valgest jahust tooted), milles praktiliselt puuduvad seedimise ja ainevahetuse toimimiseks vajalikud muud toitained – kiudained, mitmesugused fütotoitained, vitamiinid, mineraalid. Kiirete süsivesikute tarbimisel tõuseb  ka veresuhkru tase kiiresti. Teises grupis aga on terviklikud toiduained nagu täisteraviljatooted, köögivili ja värske kiudaineterikas puuvili. Nende tarbimisel tõuseb veresuhkru tase aeglasemalt ja vähem. Kiired süsivesikud annavad äkilise energiapuhangu, millele järgneb järsk energialangus, aeglased aga tagavad stabiilsema ja püsivama energiavoo. Seega, peaksime oma menüüs hoidma igapäevaselt just aeglaseid süsivesikuid.

Veresuhkru mäng

Veresuhkru stabiilsus on energiapuuduse seisukohalt oluline näitaja. Kui veresuhkur tõuseb liiga kiiresti, langeb sellele ka sama kiire langus, mis tekitab väsimust ning nõrkustunnet.  Seepärast ongi eriti oluline süüa aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ning panna toidus rõhku kiudainete sisaldusele- ka need aitavad veresuhkrut stabiliseerida. Veresuhkrut aitab stabiliseerida ka viis toidukorda päevas ehk kaks (vajadusel kolm) vahepala lisaks põhitoidukordadele.

Trumpässad välja!

Nüüd on aeg tuua sügavkülmast välja trumpässad, sest kiire leevendus kevadväsimuse leevendamiseks on C- vitamiinirohkete toitude söömine. Siia alla kuuluvad hästi näiteks marjad- maasikad, vaarikad, mustad- ja punased sõstrad, mustikad, jõhvikad, pohlad ja astelpajumarjad. Lisa neid smuutidele ja pudru peale või söö niisama.

Kui  „kevadväsimus“ on aga kestnud juba mõnda aega võib energiapuuduse põhjuseks olla hoopis mõni tõsisem haigus, näiteks kilpnäärme alatalitlus, erinevad verehaigused, kopsu- ja südamehaigused ning depressioon. Sageli on arstipraktikas raske eristada depressiooni ja kevadväsimust. Äkitselt tundub, et kevadväsimus ei olegi nii halb või mis?

ERALDI:
Head ja kehvad valikud kevadväsimuse peletamiseks

HEA: viinamari, pruun riis, keedukartul, tomatimahl, täisteraleib, isetehtud toit, värsked puuviljad, keefir, puder, kala.

HALB: rosin, valge riis, friikartul, segumahl, nisujahust sepik, poe valmistoit, kompott, jäätis, omlett, liha

Kuidas süüa nii, et energiat ka oleks?