Kas sa tead, mis tüüpi peavalu sul on? Neuroloog dr Anne Perli selgitab erinevate peavalude tüüpe ning nende eripärasid.

Peavalu  on kogenud enamik inimestest. Peavalud võivad olla ägedad ja mõõdukad,  perioodilised või  igapäevased. Selleks võib olla erinevaid põhjusi alustades väsimusest, tühjast kõhust, stressist, kergemast viirusinfektsioonist kuni tõsisemate haigusteni. Peavalusid võib jagada sekundaarseiks (põhjustatud näiteks põletikust, mahulisest peaaju protsessist vms) ja primaarseteks, mille puhul anatoomilisi kõrvalekaldeid aju sees ei leita. Primaarsed ehk esmased peavalud – siia kuuluvad eelkõige pingepeavalu ja migreen oma erinevate vormidega.

Migreen on korduvate peavaluhoogude ja kaasuvate sümptomitega haigus, mille esinemus ühiskonnas on ligi 20%. Iga kolmas naine kannatab/on kannatanud migreeni tõttu. Peavaluhood kestavad tüüpilisel juhul 4 – 72 tundi. Kui need hood on harvad ja suhteliselt mõõdukad, siis sellised inimesed ei pöördu arsti poole kunagi, nad saavad abi tavapärastest valuvaigistitest. Küll aga vajavad nõustamist migreenihaiged, kelle hood on eriti teovõimetukstegevad, väga sagedased või on hakatud kasutama liiga rohkelt valuvaigisteid. Enne neuroloogi juurde nõustamisele tulekut oleks mõistlik teha nn peavalu-tabel, mis võimaldab anda hinnangut hoogude sageduse suhtes mitme kuu vältel. Päris tüüpilise migreeni puhul on radioloogiliste uuringute vajadus küsitav.

Kobarpeavalu, mille all kannatab enam mehi kui naisi, on sageli aladiagnoositud. Selle hood võivad olla küll lühemad, kuid on erakordselt  piinavad. Kobarpeavalu atakid  võivad korduda isegi mitu korda päeva jooksul. Hapniku inhalatsioon 15-20 min jooksul võib sellise hoo katkestada väga efektiivselt.

Pingepeavalud, mis on seotud kukla- ja kaelalihaste pingega, on oma raskusastmelt pigem mõõdukad või isegi tuimad,  kuid enamasti vaevavad suurema osa päevast ja kalduvad olema peaaegu igapäevased. Sagedamini on need patsiendid naised, eriti kontoritöötajad. Arsti juurde pöördutakse sageli peale aastatepikkust kannatamist, millele on eelnenud väga rohke valuvaigistite kasutamine, sisuliselt ravimisõltuvus. Sellise probleemi lahendamine võib olla tõsine katsumus nii arstile kui patsiendile, mis nõuab aega ja kannatlikkust.
On olemas ka väga haruldasi esmase peavalu vorme – näiteks füüsilisest koormusest, külmast või lõhnadest tingitud, naeru ja köhaga seotud peavalu, unejärgne ja isegi seksuaalakti ajal/järel tekkiv äkilise algusega ülivõimas peavalu. Üks sellistest haruldastest vormidest on ka lennuki maandumisel või vahetult selle järel tekkiv ootamatu tugev peavalu. Üsna reeglina ei ole need nn esmased peavalud elule ohtlikud, küll aga rikuvad elukvaliteeti. Enamikul juhtudest on võimalik nõustamise ja medikamentidega olukorda leevendada.

Mõned peavalud võivad tõesti olla potentsiaalselt ohtlikud. Patsient hakkab otsima võimalust neuroloogiga konsulteerimiseks, kui ta hingel on tõsine mure. Enamasti kahtlustatakse endal ajukasvajat või insulti. Ajukasvaja on suhteliselt haruldane haigus, ometigi tekib see mõte neil, kelle tutvusringkonnas on selline juhtum olnud. Uuringu negatiivne tulemus toob hingerahu tagasi ja peavalugi taandub nagu iseenesest.  Ajuinfarkt on reeglina ägeda algusega haigestumine, mille puhul peavalu esmase sümptomina tuleb kõne alla üpris harva.

Neuroloog suhtub alati erilise tähelepanuga haigesse, kel on nn uus peavalu – see tähendab, et varem pole antud patsient peavalu kogenudki või erineb antud peavalu kõigist eelnevaist. Eriti aga siis, kui see peavalu on kestev, päevast päeva süvenev või seotud isegi hommikuse oksendusega. Nooremapoolsetel naistel, kes kasutavad rasedusvastaseid pille,  esineb ajuveenide tromboose. Viimati nimetatud haigusel on ka muid põhjusi s.h. väga harva esinev Astra-Zeneca vaktsiini järgne reaktsioon, mis on meedias võimendatult palju tähelepanu pälvinud.  Selline ajuveenide tromboos, kombineeritud verdumistega,  avaldub samuti progresseeruva peavaluna. Kõigil neil juhtudel on mingi piltdiagnostiline uuring (magnetresonats- või kompuutertomograafia või veresoonte uuring kontrastainega) kindlasti näidustatud.

On olukordi, mille puhul peaks koheselt ja viivitamatult pöörduma kiirabi ja EMO poole. Näiteks löögitaolise algusega üliraske peavalu, kas koos teadvuse kaotusega või ilma selleta. Siin on võimalik ajuveresoone laiendi (aneurüsmi) lõhkemine koos verdumisega ajju. Samuti peaks pöörduma erakorralise meditsiiniabi poole raske migreenistaatuse korral. See on seisund intensiivse migrenoosse peavaluga, mis on kestnud kaugelt üle 3 päeva. Selline seisund vajab käsitlust haigla statsionaarses osakonnas, kergemal puhul laheneb olukord tundide jooksul valvetoas.

Neuroloog dr Anne Perli peavaludest: iga kolmas naine teab, mis on migreen