Suvi justkui polekski suvi ilma hõrgutavate maasikate, mustikate ja vaarikateta. Kuid mida vajalikku aia- ja metsamarjades leidub?

Maasikad, eriti metsmaasikad, on tuntud oma rauarohkuse poolest ja sellepärast soovitatakse neid inimestele, kel probleeme verega, või lihtsalt organismi üldiseks tugevdamiseks.

Maasikad sisaldavad ka palju antioksüdante. Lisaks on neis C-vitamiini ning mineraalainetest lisaks rauale ka kaaliumi, vähesel määral kaltsiumi ja magneesiumi.

Maasikatel (aga ka teistel marjadel) on diureetiline ehk vett väljutav efekt. Maasikad sobivad väga hästi hoidiste tegemiseks, külmutamiseks ja mitmesugustesse toitudesse. Kuivatatud maasikatest ja maasikalehtedest-õitest saab maitsva tee. Kõige positiivse juures on aga ka väike tõrvatilk – maasikad põhjustavad allergiat sagedamini kui teised marjad.

Mustikad on eelkõige tuntud kui silmaprobleemide leevendajad, kuid need on ka väga head põletikuliste protsesside tõrjujad nii limaskestadel kui ka seedeelundites. Mustikad sisaldavad C-vitamiini, mangaani ja palju kiudaineid. Neis on palju antioksüdante, mis aitavad vähendada vähiriski, võitlevad vabade radikaalidega ning suudavad seetõttu olla heaks kaitsjaks mitmete haiguste korral (südame-veresoonkonnahaigused, kesknärvisüsteemi haigused) ja takistavad hästi vananemisprotsesse. Samuti aitavad need maitsvad marjad alandada kolesteroolitaset.

Teadlased on kindlaks teinud, et mustikate söömine võib aidata ära hoida mälu halvenemist, mis kipub kimbutama eriti vanemas eas inimesi. Mustikaid kasutatakse tihti ka kõhuhädade korral. Kõhu kinnistamiseks on peetud sobivaks ka mustikaleheteed.

Sõstardest on kõige C-vitamiini rohkemad mustad sõstrad, milles seda vitamiini on näiteks kaks korda rohkem kui maasikates. Mustades sõstardes või mustasõstramahlas esinevatel antotsüanidiinidel on põletikuvastane toime, mustad sõstrad on samuti head seedimisele.

Nii punastes kui ka mustades sõstardes on palju kiudaineid, rauda ja kaaliumi. Viimane toetab eriti südametegevust.

Vaarikates leiduvatel fütotoitainetel on antioksüdantne, mikroobi- ja vähivastane mõju. Vaarikate antioksüdantset aktiivsust peetakse poole suuremaks kui maasikatel, kolm korda suuremaks kui kiividel ning koguni kümme korda suuremaks kui tomatitel. Külmutamine ei mõjuta märkimisväärselt vaarikates sisalduvate antioksüdantide toimet, küll aga väheneb külmutades veidi marjade C-vitamiini hulk.

Vaarikavarretee on ammusest ajast tuntud kui külmetusetee. Samuti on ämmaemandaid, kes soovitavad vaarikaleheteed juua naisteprobleemide korral ja raseduse ajal.

Tikrid ehk karusmarjad meenutavad oma toitaineliselt koostiselt natuke maasikaid ja jõhvikaid. Neis leiduvatel bioflavonoididel on pärmseeni maha suruvad ja põletikuvastased omadused. Neid ühendeid teatakse ka veresuhkrutaseme alandajatena. Muide, keskaja inimesed pelgasid tikreid, kuna põõsas on okkaline ja hooletu korjaja võib kergesti kriimustada saada, usuti, et kriimustamise taga on end põõsasse peitnud vanakuri ise.

Rabamarjad murakad on fütotoitaineliselt koostiselt sarnased vaarikatega, kuid vitamiine ja mineraalaineid on neis isegi rohkem. Nendest aromaatsetest marjadest saab leevendust väsimuse ja vitamiinivaeguse korral.

Murakaid võiks korjata poolküpselt koos viljatupsudega või täisküpselt. Kui korjata poolküpseid murakaid, saab viljatupsud kuivatada ning neist teed valmistada. Rahvameditsiin tunneb murakalehtede ja viljatupsude teed kui vahendit kõhulahtisuse vastu, samuti on teel higistamaajav ja köha leevendav mõju.

Pohlades on aineid, mida seostatakse vähkkasvajaid ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega. Pohlad on tuntud ka oma bensoehappe sisalduse poolest. Bensoehape on mikroobidevastane ning just tänu sellele ainele säilivad pohlahoidised väga hästi. Kui õunamoos kipub hallitama minema, siis keetes kokku õunad ja pohlad, säilib moos probleemideta. Teada on ka pohlades leiduvate ainete kaitse kuseteede hädade eest – kui põiepõletik kipub kimbutama, soovitatakse juua pohlamahla või pohlalehtedest keedetud teed.

Veelgi tuntum põiepõletiku leevendaja on jõhvikas, mis on oma koostiselt “kangemgi” kui pohl ja samuti põletikuvastane, vähkkasvajaid ja südamehaigusi ennetav. Kusjuures, mida rohkem on jõhvikad soos kasvades päikest saanud, seda enam neis vastavaid aineid leidub.

Astelpajumarju teatakse kui C-vitamiini pomme – neis on seda vitamiini tunduvalt rohkem kui enamikus eelnimetatud marjades. Astelpaju soovitatakse süüa fütotoitainete immuunsüsteemi ja südant tugevdava toime pärast.

Tõeline toitainete kontsentraat on kibuvitsamari. Neis on üle 10 korra rohkem C-vitamiini kui maasikates, rohkelt A-vitamiini eelühendit beetakaroteeni ja kaaliumi. Kibuvitsamarjade koostises olevad ained aitavad võidelda külmetus- ja nahahaiguste ning stressiga, vähendavad sinikate teket ja närvilisust, tugevdavad kopse ning parandavad seedekulgla ja vereringe tööd.

Kibuvitsamarju ei külmutata, kuid neid saab kuivatada, valmistada neist moosi, siirupit ja marmelaadi. Kuivatatud kibuvitsamarjadest tee tegemisel tuleks vilju lahja maitsega.

Suvised superstaarid ehk milliseid marju talveks varuda