“Teie kolesteroolitase on liiga kõrge!“ See diagnoos ühes järgneva selgitusega, miks on oluline hoida kolesterool õigel tasemel, peaks panema oma elustiili ümber hindama ka need, kellel see muidu plaaniski pole olnud. Miks?
Miks ei võiks kolesteroolitase kõrge olla? Selles mõttes, et inimene ise ju ei tunneta seda. Valusid pole (vähemalt esialgu) ja kehva enesetunnet samuti mitte. Põhjus on lihtne – see võib sinu organismi tasahilju lammutada. Halvemal juhul on tagajärjeks veresoonte lupjumine ja südametõved. Samuti võib kõrgenenud kolesteroolitase olla näha. Nimelt võivad eriti kõrge taseme korral tekkida silmalaugude ja kõõluste juurde nähtavad kolesterooliladestused. Tihti eemaldatakse need ilukirurgiat kasutades, kuid elustiili muutmata on need peagi tagasi.
Oleme harjunud kolesteroolist rääkima kui tõelisest kurjajuurest, kuid tegelikult on see organismile hädavajalik. Lihtsalt võib nii kolesterooli liig kui ka selle vähesus põhjustada tervisehädasid. Inimese organismis leiduv kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: kaks kolmandikku sünteesitakse kehaomaselt maksas ning ülejäänu saadakse toidust. Just seda viimast on võimalik oma valikutega mõjutada.
Kolesteroolivaba toit pole hea
Kui toidust saadava kolesterooli hulk mingil põhjusel langeb, suureneb inimkehas toimuv kolesterooli süntees, sest füsioloogilised vajadused tuleb katta. Kui minna üle täiesti kolesteroolivabale toidule, peab inimkeha kogu vajaliku kolesterooli ise tootma ja see on organismile lisakoormus. Kui aga väljast tuleva (toidu)kolesterooli hulk on väga suur, pärsitakse tema sünteesi kehas nii, et summaarne kogus jääks normi piiresse. Selle sünteesi kontrollivad ka hormoonid: glükagoon pärsib võtmeensüümi aktiivsust, insuliin stimuleerib seda. Vaatamata sellele tekivad paljudel inimestel siiski kolesterooli ainevahetushäired, mis on tingitud east, tervislikust seisundist, elulaadist, pikaajalisest väärast toitumisest, pärilikust faktorist, insuliini rohkusest, oksüdatiivsest stressist või kõrgest veresuhkrutasemest.
Hea ja halb kolesterool
Kolesterool jaguneb heaks ja halvaks kolesterooliks ning hea aitab organismil halvast jagu saada. Hea ehk HDL-kolesterooli kõrget taset kehas peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste riski vähendajaks, seevastu halba ehk LDL-kolesterooli südamehaiguste riskiteguriks.
Kui veres on LDL-kolesterooli ülemäära, hakkab veresoonte seintele ladestuma rasva ja hiljem kaltsiumi. Nendest lademetest kujunevad naastud ning rahvakeeli nimetatakse seda seisundit veresoonte lupjumiseks, meditsiiniliselt aga ateroskleroosiks. Kui protsess süveneb, hakkab inimene rinnus tundma valu, sest ahenenud veresoonte kaudu ei jõua südamesse piisavalt hapnikurikast verd. Tekib isheemia ehk hapnikunälg ning areneb välja südame isheemiatõbi.
Suurenenud naastud võivad veresoontes ka lõhkeda, rebeneda ja trombe tekitada. Kui tromb tekib südamelihase arteris, on tagajärjeks infarkt. Kui aga veresoon ummistub trombi tõttu ajus, on tagajärjeks insult ehk ajuinfarkt. Mitmed südamearstid usuvad, et 2/3 lupjumise põhjustest võib kirjutada liigse halva kolesterooli arvele. See on liiga suur number, et kolesteroolitaset mitte tähele panna.
Mida teha?
Mida siis teha, kui on saadud suurenenud kolesteroolitaseme diagnoos? Kõigepealt tuleks vähendada loomse rasva tarbimist. See ei tähenda ainult pekisest lihast loobumist, vaid üldse kogu rasvatarbimise ülevaatamist. See ei tähenda ka, et peaks hakkama eelistama light-tooteid. Neist on küll liigsed rasvad eemaldatud, kuid selle asemel on palju muid ebatervislikke aineid. Vältida tuleks ka transrasvu, mis on kolesterooli seisukohalt kõige hullemad. Need mitte ainult ei tõsta LDL-i, vaid vähendavad ka HDL-i taset.
Kolesterooli langetamise ja tegelikult üldse tervisliku toitumise seisukohalt on kõige tervislikum toituda toitumispüramiidi järgi, mis tähendab, et menüüs on täisteratooteid, häid rasvu (taimsed ja kala) ning palju köögi- ja puuvilju. Nii täisteratooted kui ka köögi- ja puuviljad sisaldavad lisaks paljule muule kasulikule ka kiudaineid. Kiudaineid on väga erinevaid. Suures plaanis võib need jaotada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks ja meil on mõlemaid väga vaja. Neist esimestel on täheldatud halva kolesterooli taset tõhusalt langetavat toimet.
Kuigi kolesterooli saame vaid loomsest toidust ehk kolesterooli sisaldavad vaid loomsed toidud, siis mõjutab kolesteroolitaset ka liigne kohvi joomine. Nii et ka sellega tasuks piiri pidada. Kehaline aktiivsus tõstab kehas hea kolesterooli taset ja aitab halvast jagu saada. Seega tuleks trenn teadlikult enda nädalakavasse lülitada ja oma igapäevast aktiivsust suurendada.
Olulised numbrid
Näpuotsast mõõdetud üldkolesterooli tase (mmol/l):
Alla 5,0 – normaalne
5,0 kuni 6,5 – piiripealne
6,5 kuni 7,8 – kõrgenenud
Üle 7,8 – väga kõrge
Lisaks väga paljudele teistele analüüsidele, saab meie juures mõõta ka kolesteroolitaset.