Vaktsineerimine on hea võimalus hoida ennast, oma pere ja teisi kellega kokku puutume, tervetena. Kui sagedasti ja mille vastu Eestis vaktsineerida saab, selgitab City Tervisekliiniku õendusjuht Eliise Berens.

Eestis on immuniseerimine vabatahtlik. Immuniseerimine ehk vaktsineerimine on nakkushaiguste ennetamise viis, mis aitab tervel inimesel jääda terveks. Üks suurimaid eksiarvamusi on, et vaktsiinis sisaldub see sama haigus, mille vastu vaktsineeritakse. Tegelikkuses sisaldab vaktsiin haigustekitaja komponente, mitte haigust ennast, mis aitavad kehal toota antikehi või T-rakke, mis annavad kaitse järgnevate sama haigustekitaja poolt põhjustatud infektsioonide puhul.

Vaktsiine ei pea kartma, sest nende kõrvalmõjud on enne turule tulemist väga põhjalikult läbi uuritud. Vaktsineerima tuleks tulla tervena, ilma viirussümptomiteta ning hea enesetundega. Kindlasti soovitan tervishoiutöötajat teavitada, kui on eelnevalt esinenud ülitundlikkuse reaktsiooni või tugevaid kõrvaltoimeid eelneval vaktsineerimisel. Kõige tavapärasemad kõrvaltoimed vaktsineerimise järgselt võivad olla lokaalsed reaktsioonid (süstekoha turse, punetus, valu), temperatuuritõus, nõrkus, peavalu, lihasvalu. Kindlasti teavita ka tervishoiutöötajat, kui sul on vaktsiini manustamisega kaasnev ärevus või kartus seoses süstimisega. Nii saab tervishoiutöötaja sind paremini ette valmistada ja selgitada täpsemalt, mida ta mingis etapis teeb.

Järgnev ülevaade on koostatud arvestusega, et inimene on noorena vaktsineeritud vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Laste ja noorte immuniseerimiskava leiad SIIT! 

Täiskasvanute soovituslik vaktsineerimiskava on selline:

Difteeria, teetanus (dT): kõigile täiskasvanutele, 1 doos iga 10 aasta järel.

Leetrid, mumps, punetised (MMR):  Seni vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud täiskasvanutele.
Tuulerõuged (VAR): Seni vaktsineerimata ja läbi põdemata täiskasvanutele. Kokku tehakse 2 doosi, minimaalse 4 nädalase intervalli järgi.

Läkaköha (pa): Kõigile täiskasvanutele üks doos.

Poliomüeliit (IPV): Seni vaktsineerimata täiskasvanutele. Teatud riikidesse reisimisel revaktsineerida 18. kuul. Kuhu riikidesse reismisel see kehtib, vaata SIIT.

Vöötohatis (HZ): 50+ inimestele.

A-viirushepatiit (HepA): Seni vaktsineerimata ja läbi põdemata täiskasvanutele.

B-viirushepatiit (HepB): Seni vaktsineerimata täiskasvanutele.

Gripp (IIV): Kõigile täiskasvanutele. Igal aastal 1 doos enne hooaja algust.

Inimese papilloomiviiruse nakkus (HPV): Täiskasvanutele kuni 26 aastat.

Pneumokokk-nakkus (PCV13, PCV20, PPCV23): Kuni 64-aastastele riskirühma täiskasvanutele ning 65+ inimestele.

Meningokokk-nakkus (MenACWY, MenB): Ohupiirkondadesse reisijatele ja riskirühma inimestele.Ohupiirkondadega tutvu SIIT!

Kollapalavik: Ohupiirkondadesse reisijatele.

Kõhutüüfus: Ohupiirkondadesse reisijatele.

Puukensefaliit: Seni vaktsineerimata ja läbi põdemata täiskasvanutele. Puugihooaja kohta loe lähemalt SIIT.

Lisaks on olemas veel vaktsineerimiskava välised vaktsiinid, mis sõltuvad ametist või inimese eripäradest ja riskirühma kuulumisest. Tutvu nendega SIIT! Laste immuniseerimiskalendri leiad SIIT.

Kui sa pole kindel, mis vaktsiine sulle täiskasvanueas tehtud on, siis alates 2014. aastast kantakse vaktsiinide info ka Digilukku.

Vaktsiinide osas saad abi loomulikult ka City Tervisekliinikust.