Süda töötab vaikselt ja väsimatult iga päev. Enamasti me ei mõtle tema peale enne, kui midagi annab tunda. Mõnikord piisab perearsti külastusest, kuid teatud olukordades on tark minna südamearsti ehk kardioloogi juurde. Vaatame üle peamised põhjused, mil ei tasu visiiti edasi lükata.

1. Õhupuudus või kiire väsimine

Kui trepist käimine või tavapärane jalutuskäik paneb hingeldama rohkem kui varem, võib põhjus olla südame töös. Süda ei pruugi pumbata verd piisava jõuga ja kuded ei saa vajalikku hapnikku.

Murettekitavad märgid on ka:

• jalgade või pahkluude turse
• öine hingeldus
• vajadus magada mitme padjaga

Need võivad viidata südamepuudulikkusele.

2. Südame rütmihäired

Kas oled tundnud, et süda jätab löögi vahele või hakkab äkki väga kiiresti peksma? Aeg ajalt esinev lisalöök võib olla kahjutu, kuid korduv või pikem rütmihäire vajab hindamist.

3. Kõrge vererõhk, mida on raske kontrollida

Kui vererõhk püsib vaatamata elustiilimuutustele ja ravimitele kõrge, võib kardioloog aidata ravi täpsustada. Pikaajaline kõrgvererõhktõbi ehk hüpertensioon kahjustab veresooni, neere ja südant ennast.

Eriti oluline on spetsialisti hinnang siis, kui lisanduvad muud riskitegurid nagu diabeet või kõrge kolesterool.

4. Kõrge kolesterool ja muud riskitegurid

Kui vereanalüüs näitab püsivalt kõrget LDL kolesterooli või triglütseriide, võib see viia ateroskleroosini. See tähendab, et veresoonte seintele ladestub rasv, mis ahendab sooni ja suurendab infarktiriski.

Kardioloog hindab tervikpilti. Ta arvestab vanust, sugu, perekondlikku tausta, vererõhku, veresuhkrut ja elustiili.

5. Perekondlik eelsoodumus

Kui lähisugulasel on olnud noores eas südameinfarkt või äkksurm, tasub riskid üle vaadata ka siis, kui endal kaebusi ei ole. Mõned südamehaigused on pärilikud ja varajane avastamine annab võimaluse ennetuseks.

6. Taastumine pärast südamehaigust

Kui sul on juba diagnoositud näiteks Müokardiinfarkt või tehtud südameoperatsioon, on regulaarne jälgimine hädavajalik. Kardioloog kohandab raviskeemi ja annab nõu, kuidas turvaliselt liikuda ning toitumist sättida.

7. Diabeet ja muud kroonilised haigused

II tüüpi diabeet, krooniline neeruhaigus ja autoimmuunhaigused suurendavad südame ja veresoonkonna haiguste riski. Sageli kulgeb kahjustus vaikselt. Seetõttu võib spetsialisti kontroll aidata ennetada tõsisemaid tüsistusi.

Millal pöörduda kiiresti abi saamiseks?

Kui esineb tugev rinnavalu, minestamine, äkiline õhupuudus või südamepekslemine koos nõrkuse ja külma higiga, tuleb kutsuda kiirabi. Ajaaken südameinfarkti ravis on lühike ja iga minut loeb.

Õigeaegne visiit kardioloogi juurde võib olla samm, mis hoiab ära suure mure. City Tervisekliiniku kardioloogide juurde saad aja broneerida SIIT!