Tervislik eluviis ei pea algama mõnest imekallist toidulisandist või eksklusiivsest protseduurist, vaid hoopis tervislikust toitumisest ning piisavast liikumisest. City Tervisekliiniku õendusjuht Eliise Berens selgitab, miks liikumine on oluline ning kuidas saada aru, kas oled piisavalt aktiivne.

Miks liikumine on tervisele hea?
Liikumine on inimesele kasulik nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Regulaarne kehaline aktiivsus tekitab heaolutunnet, mõjub enesehinnangule ergutavalt, peletab eemale vaimse tervise probleeme ning parandab igapäevaelus hakkama saamist. Liikumisega kaasnevad positiivsed muutused verevarustuses ja hormonaalses tasakaalus, sellel on oluline roll haiguste ennetamises ja ravis. Liikumisel on oluline osa läbi inimese terve elukaare: lastel ja noortel aitab see kaasa arengule, täiskasvanueas aitab see säilitada tervist pikema elu jaoks ning vanaduses aitab see aeglustava ainevahetuse ja lihaste atroofia vastu. Liikumine ja füüsiline aktiivsus ei ole vaid intensiivne trenni- ja sporditegemine, vaid ennast tuleb tunnustada ka jalutamise, lehtede riisumise, koristamise, tantsimise ja sarnaste mõõdukas tempos tehtavate tegevuste eest.

Kuidas aru saada, kas liigun piisavalt?
WHO (Maailma Terviseorganisatsioon)  soovitab tervise ja heaolu edendamiseks täiskasvanutele vähemalt 150-300 minutit nädalas ning lastele ja noortele keskmiselt 60 minutit päevas mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust. WHO  liikumissoovitused on eraldi välja toodud vanemaealistele, rasedatele, krooniliste haigustega, puuetega inimestele ning nendega saab tutvuda SIIN!

Mis juhtub, kui ei liiguta piisavalt?
Vähene liikumine on suur riskifaktor suremuse põhjuste seas: sellega kaasneb tõus haigestuda südame- ja veresoonkonna, luu- ja liigese haigustesse, teise tüübi diabeeti ning see soodustab ka rasvumist. Lastel jääb puudulikuks kehaline areng, motoorsete oskuste kujunemine, tekib õppimisvõime langus. Lüheneb inimeste keskmine eluiga ning tervena elatud aastate arv. Vähene liikumine tõstab ärevust ja depressiooni, langetab emotsioone ja motivatsiooni, tekitab hirmureaktsioone ja vähendab mälu funktsioone.

Kuidas muuta oma elustiil aktiivsemaks?
Väga head väikesed ja lihtsad nipid on väljatoodud peaasi.ee poolt ning nendega saab tutvuda SIIN!  Näiteks mine tööle vähemalt 1x nädalas tavapärasest erineval viisil: jalgsi, rattaga, ühistranspordiga. Ära mine bussile ega bussilt maha kõige lähemas peatuses: jaluta 1-2 peatust! Pargi auto töökohast kaugemale. Kasuta treppe! Võta liikumispause! Planeeri liikumist, et see muutuks harjumuseks. Muuda tööl istumislaud seisulauaks ja pea telefonikõned seistes. Tantsi! Kui ei jää aega hommikuvõimlemiseks, siis siruta ennast enne voodist tõusmist, liiguta randmeid ja päkkasid.

Mida aktiivset ise teed ning kuidas hoiad oma motivatsiooni?
Mulle väga sobib kõndimine! Tööpäevadel kasutan ühistransporti ning tulen bussilt maha ja lähen bussi peale 20-30 minutilise jalutuskäigu kauguselt töölt. Samuti kasutan enda lõunapausi jalutamiseks: 15 minutit söömiseks ja 45 minutit jalutamiseks. Jalutustel kuulan põnevaid ja motiveerivaid podcaste või loon head meeleolu muusikaga. Vabadel päevadel leian võimalusi käia pikematel retkedel looduses, teen pilatest või joogat, ujun. Mulle meeldib nii basseinis pikkuste ujumine kui ka talisuplus, mis annab palju energiat ja turgutab immuunsust.

Kui soovid teada saada, milline on su füüsiline vorm, siis tule meile koormustesti või vereanalüüse tegema.