Juba sajandeid on inimesed propageerinud silmavõimlemist „kui naturaalset nägemisprobleemide lahendust“. Seda, kas silmalihaste harjutused muudavad nägemise paremaks, on tegelikult väga vähe teaduslike ja tõenduspõhiste uuringutega kinnitatud. Silmaharjutused, nagu kaugele/lähedale vaatamine (keskendumine lähedal asuvale objektile ja seejärel kaugel asuvale objektile), silmadega ringide tegemine või ühel jalal seismine ja samal ajal kõhu hõõrumine, ei anna tagasi teravat nägemist. Küll aga aitavad harjutused vähendada silma pingeid, muuta paremaks silmade koostööd ning aitavad silmade üleüldisele toonusele ja tervisele kaasa. Täpselt nagu siis, kui teed trenni.

Nii kurb kui see ka pole, siis prillid või operatsioon on ainsad usaldusväärsed abivahendid nägemise paremaks saamisel. Viis kuidas silmad töötavad põhineb muutumatutel füüsika seadustel. Kui eeldame, et silma valgust püüdvad osad (sarvkest, lääts, klaaskeha, võrkkest) on normaalsed ja funktsioneerivad normaalselt, siis on kehva  nägemise põhjuseks mingi struktuurne kõrvalekalle. Sellisel juhul õnnestub meil teravat ja selget nägemist saada ainult prillide, kontaktläätsede või operatsiooniga.

Seega tasub oma silmade tervist hoida. Oluline on teha tervislikke valikuid ja enda eest hoolitseda. Tasub meeles pidada, et tervislikud harjumused, nagu mitmekesine toiduvalik ja aktiivne liikumine, aitavad vähendada riski haigestuda nendesse haigustesse, mis võivad põhjustada silma- või nägemisprobleeme (näiteks diabeet või kõrge vererõhk). Silma tervise seisukohalt – ja mitte ainult – on väga head näiteks rohelised lehtköögiviljad, nagu spinat, lehtkapsas (kale), brokoli, paprika ning porgand ja mustikas, kuna need on väga head A-vitamiini allikad. Samuti rasvased kalad, mis sisaldavad rohkelt oomega-3-rasvhappeid (lõhe, tuunikala). Ära ei tohiks unustada ka vee joomist. Piisav vee joomine võib aidata ennetada kuiva silma teket. Selge on see, et ükski loetletutest nägemist 100% tagasi ei anna ning terveks ei ravi, kuid tervislikud valikud toetavad olulisel määral ja/või aitavad ennetada haiguse rasket kulgu või teket.

Lisaks tervislikule eluviisile saab veel üht-teist silmade heaks ära teha. Näiteks võiks regulaarselt optometristi vastuvõtul käia. Päris esimene silmakontroll tehakse beebidele ja seejärel võiks olla veel üks silmaarsti külastus 3-aastaselt. Seejärel tuleks optometristi külastada veel ka enne kooli algust, aga sealt edasi piisab, kui noored ja keskealised käiksid vastuvõtul iga kahe aasta tagant ning 65+ inimesed korra aastas. Enamasti võib piirduda visiidiga optometristi juurde, kes teeb uuringud ja testid, millest tervete silmade puhul täiesti piisab. Juhul kui selgub, et oleks vaja lisauuringuid, suunab optometrist inimese juba edasi silmaarsti vastuvõtule.

Kuigi tahame oma silmade tervist väga hoida, tegeleb enamik inimesi mitme igapäevase tegevusega, mis on silmadele kahjulikud. Kõige populaarsem on ilmselt nutitelefoni kasutamine. Igaüks meist kontrollib oma telefoni mitmeid-mitmeid kordi päevas. Pikaajaline telefoni vaatamine on üks silma väsimuse allikas. Ekraanide vaatamise aeg on üle terve maailma märkimisväärselt kasvanud ja silmade tervise seisukohalt see midagi head ei too.

Tihti tehakse vigu ka kontaktläätsede õige hoolduse ja kasutuse osas. Näiteks käiakse nendega saunas, ujumas ja duši all. Kõik see soodustab silmapõletiku teket, samuti soodustab seda ebapiisav hügieen ja läätsede hooletu puhastamine. Kuna tänapäeva läätsed on tehnoloogiliselt kujundatud selliselt, et neid võib ka ööseks silma jätta, siis sellest hoolimata soovitavad professionaalid läätsed ööseks silmast eemaldada.

Ka silmade hõõrumine pole hea. Oskad sa näiteks öelda, kui mitu korda oled täna oma silmi hõõrunud? Silmade hõõrumine või katsumine ei mõjuta mitte ainult sinu silmi, vaid ka tervist üldiselt. Silmade hõõrumisel võib sinna kanduda baktereid ja mikroobe, mille võisid saada näiteks toidupoes või trepikoja ust katsudes. On leitud ka seos silmade hõõrumise ja sellise silmahaiguse nagu keratokoonuse vahel.

Üks suurimaid ohte nägemisele (silmatervise seisukohalt) on aga hoopis suitsetamine. Suits põhjustab märkimisväärseid kahjustusi kopsus, kuid see on ka üks oluline tegur silmahaiguste korral, mis põhjustab nägemise kaotust ja pimedaks jäämist. Suitsetajate suurimad riskid silmahaiguseks on katarakt ehk hallkae ja kollatähni degeneratsioon. Seega parim, mis saad oma silmade tervise heaks teha, on suitsetamisest loobumine, tervislik elustiil ja regulaarne optometristi külastus.