Elektrokardiogrammi ehk “südamefilmiga” saab patsiendi kehale asetatud elektroodide abil registreerida südame töötamise käigus tekkivaid elektrilisi impulsse.

Uuringuga saab hinnata

• Südame rütmi, südamelihase verevarustuse häireid (südamelihase isheemia)
• südamelihase infarkti (ägedat või läbipõetud)
• südamekambrite ja südamelihase ülekoormust ning suurenemist.

Uuringu teostamine

EKG tegemisel lamab patsient selili. Elektroodid kinnitatakse kätele ja jalgadele ning 6 elektroodi rindkerele. Uuringu ajal ei tohi liigutada, rääkida ega köhida. Ägeda haiguse korral (püsiv valu rinnus, südamelihase infarkt) võivad EKG-s muutused toimuda suhteliselt kiiresti. Seetõttu võib osutuda vajalikuks korduv EKG registreerimine lühikeste ajavahemike järel.