Miks on vaimsest tervisest hakatud järjest rohkem juttu tegema?

Oluliseks peetavad teemad tulenevad palju inimeste väärtushinnangutest, mis aga võivad muutuda, kui elukeskkonnas toimuvad muudatused.

Varem, paarkümmend aastat tagasi olid ühiskonnas olulisemad teised teemad, vaimse tervise teema ei olnud päevakorral. Vaimse toimetuleku muresid peeti pigem nõrkuseks, neid häbeneti.

Vaimsest tervisest on hakatud rohkem rääkima seoses viimasel ajal toimunud sündmustega – pandeemiaaegse ühiskonna sulgemisega, inimeste eraldatusega, naabruses puhkenud sõjategevusega. Inimeste hirm, mure toimetuleku ja tuleviku pärast on märgatavam.

Teisalt on saanud täiskasvanuks põlvkond, kes oskab ja julgeb märgata muutusi ja murekohti oma vaimses toimetulekus, julgeb sellest rääkida ja abi otsida.

Kuidas oma vaimset tervist ise hinnata? Mis hetkel võiks vaimse tervisega pöörduda spetsialisti poole?

Panna tähele muutust oma meeleolus ja tavapärases käitumises. Näiteks kui päevakava on muutunud varasemaga võrreldes passiivseks, kui tundub, et varem rõõmu pakkuv enam ei paku rõõmu ja varem kergesti tehtavad tegevused on nüüd rasked ja võtavad kauem aega, on tekkinud ärritumine väikestelgi põhjustel, muremõtted ei lase uinuda, sõpradega suhtlemine ei paku enam huvi. Kahtluste korral on võimalik teha emotsionaalse enesetunde testi lehel peaasi.ee/test.

Kui muutused on kestnud pikemalt kui kuu aega, oleks hea konsulteerida vaimse tervise spetsialistiga.

Kuidas leida endale abiks õige spetsialist?

Abi saamiseks saab pöörduda perearsti, vaimse tervise õe või psühholoogi vastuvõtule. Esmast informatsiooni ja tasuta nõustamist on võimalik leida internetist, näiteks veebilehelt peaasi.ee või lahendus.net.

Mis on peamised vaimse tervisega seotud probleemid, mis eestlastele muret teevad?

Mured võivad olla inimeseti erinevad ja võivad olla seotud nii enda kui ka teistega, tulevikuga või maailmas toimuvaga. Näiteks enesehinnanguga, suhetega, suhtlemisega, perega, tööga, leinaga, eesmärkide saavutamisega, tervisega jne. Oluline on teada, et kõik mured väärivad võrdselt tähelepanu ja on üldjuhul vähemal või rohkemal määral lahendatavad.

Kuidas enda vaimse tervise eest hoolt kanda?

Hea vaimse enesetunde jaoks on oluline tasakaalukas päevakava, kuhu mahub piisavalt und, regulaarsed toidukorrad koos piisava mineraalide ja vitamiinide hulgaga, võimetekohane liikumine värskes õhus ja sõpradega suhtlemine. Samuti tuleks igal nädalal lubada endale oma aega ja tegevusi, mis pakuvad rõõmu.

Kuidas ja kas vaimne ja füüsiline tervis on omavahel seotud?

Füüsiline liikumine aitab toota ajus heaoluhormoone, lõõgastab ja vähendab vaimset stressi. Samuti on leitud, et viibimine looduses vähemalt 15 minuti jooksul mõjub stressi maandavalt.

Kuidas eristada stressi, ärevust ja depressiooni?

Stress on loomulik keha reaktsioon ja võib esineda igaühel nii negatiivsete kui ka positiivsete sündmuste korral. Loomulik stress on lühiajaline. Ka halba tuju võib esineda igaühel, ka see on loomulik.

Kui aga halb tuju ja stress on kestnud kauem kui kaks nädalat ja igapäevase eluga on raske hakkama saada, kui tundub, et olukord ei lähegi paremaks, siis võib tegemist olla depressiooniga.

Depressioon võib sageli esineda koos ärevusega. Ärevuses muretsetakse pidevalt erinevate asjade üle. Kui õhtuti ei tule muretsemise tõttu und, raske on keskenduda, väsitakse tavalisest kiiremini, keha on pinges ja raske on lõdvestuda ja kui see seisund on kestnud vähemalt kuus kuud, siis võib tegemist olla ärevushäirega.

Kas ja milliseid eksiarvamusi oled kuulnud seoses vaimse tervisega?

Tänapäeval ollakse teadlikumad ja julgetakse pöörduda abi otsimiseks nii perearsti kui ka psühholoogi poole. Siiski esineb veel küllalt tihti ka väärarusaama, et psühholoogi poole pöördumine on nõrkuse tunnus ja häbiasi. See ei pea paika, kuna probleemi märkamine, probleemi enesele tunnistamine, abi otsimine ning enese vaimse tervisega tegelemine vajab tarkust, julgust ja vaimset pingutust.