Töötervishoiust räägitakse sageli kui lihtsalt kohustuslikust kontrollist, kuid tegelikult aitab see mõista, kuidas inimese tervis, töökorraldus ja töökeskkond omavahel kokku sobivad ning aitab leida viise, kuidas need kõige paremini kokkutoimima saada. Seega on see kasulik nii tööandjale kui ka töötajale. Küsisime töötervishoiuarstilt dr Evelin Ilveselt, kuidas töökeskkond meid mõjutab.
Mida tähendab töövõime hindamine?
Ametlikult tähendab töövõime hindamine taotluse esitamist Töötukassale, et inimene saaks töövõime languse korral vajalikku tuge, teenuseid või toetusi. Hindamisel hinnatakse inimese füüsilisi ja vaimseid funktsioone ning seda tehakse kindla metoodika järgi.
Töötervishoius tähendab töövõime hindamine aga ka seda, et selgitatakse välja, mida inimene oma terviseseisundiga konkreetses töökeskkonnas teha saab ja mida mitte.
Mille poolest erineb töötervishoiuarsti vaade teiste arstide omast?
Töötervishoiuarst oskab hinnata, kuidas töövahendid, -korraldus, – keskkond ja -iseloom inimese tervist mõjutavad. Mõnikord ei ole inimese mure lahendus ravim, vaid hoopis töö ümberkorraldamine. On seisundeid, mille puhul ravim ei lahenda põhiprobleemi, sest tervist kahjustav tegur asub töös endas. Läbipõlemise, kroonilise ülekoormuse, migreeni, uneprobleemide või teatud valusündroomide puhul võib olla määrav just see, kuidas tööpäev on üles ehitatud. Mõnikord aitab tabletist enam pauside lisamine, koormuse vähendamine või töövahendite muutmine.
Näiteks võib abi olla ka vaiksemast töökohast, paremini reguleeritavast toolist, selgematest pausidest, teistsugusest valgustusest või võimalusest töötada osaliselt kodust.
Kas töökeskkond võib vaimset tervist mõjutada?
Jah, kindlasti. Näiteks aktiivsus ja tähelepanuhäirega ehk ATH-ga või ka migreenipeavaludega inimestele võib avatud kontor olla väga kurnav, sest pidevad helid, liikumine ja katkestused teevad keskendumise raskeks. Sobivas keskkonnas võivad samad inimesed olla väga loovad, kiired ja võimekad.
Töökeskkonna kohandamine ei ole sel juhul mugavus, vaid osa tervise hoidmisest.
Millal võiks töötervishoiuarsti poole pöörduda?
Pöörduda võib siis, kui inimene tunneb, et töö mõjutab tema tervist või tervisemure takistab töö tegemist. Vastuvõtule võib tulla ka siis, kui töö kaudu pakutav tervisekontroll ei ole piisav või inimene soovib teist arvamust.
Saame koos vaadata, millised töötingimused inimese tervist toetaksid ja millised võivad seda kahjustada.
Kas arst võib tööandjale diagnoosi öelda?
Ei. Terviseinfo on delikaatne isikuandmestik ning arst ei tohi tööandjale diagnoose avaldada. Küll aga saab arst kirjeldada töötingimusi puudutavaid soovitusi, näiteks vajadust vältida avatud kontorit, tugevat müra, eredat valgust või pikaajalist sundasendit.
Inimene ise võib oma terviseinfot tööandjaga jagada, kui ta peab seda vajalikuks.
Kas tööandja peab töötervishoiuarsti soovitusi järgima?
Tööandjal tuleb töötervishoiuarsti ettekirjutustega arvestada, välja arvatud juhul, kui need on majanduslikult ebamõistlikult kulukad. Paljud kohandused ei ole tegelikult suured ega kallid. Vahel piisab vaheseinast, paremast toolist, mürasummutavatest lahendustest või selgematest kokkulepetest.
Kuidas vaadeldakse läbipõlemist töötervishoiu kontekstis?
Siin saab töötervishoiuarst aidata. Läbipõlemine on tööga seotud vaimse ülekoormuse tagajärg. Selle puhul ei piisa enamasti lühikesest puhkusest ega ka ravimist, kui inimene naaseb täpselt samasse keskkonda ja sama koormuse juurde. Oluline on aru saada, mis inimest tööl tegelikult kurnab.
Kas kontoritöö võib kehale liiga teha?
Pikaajaline istumine, ekraani vaatamine, sundasendid, halb valgustus ja vähene liikumine võivad koormata kaela, õlavöödet, selga, silmi ja vereringet.
Istumine ei ole probleem ainult seljale. Staatiline asend vähendab verevarustuse efektiivsust kogu kehas. Keha aga vajab vaheldust, sirutust, kõndimist ja asendite muutmist.
Kuidas kõige paremini tööst välja puhata?
Siin võiks lähtuda lihtsast reeglist. Kui su töö on aktiivne, vajad pigem passiivset puhkust ja vastupidi ehk füüsilise töö tegijale võib diivanil lebamine tähendada efektiivset taastumist. Vaimse töö tegijale see sama tulemust ei anna. Tema vajab taastumiseks kehalist tegevust: jalutamist, aiatööd, pilli mängimist, käelist tegevust või muud liikumist.
Loe töövõime hindamisest lähemalt SIIT ning töötervishoiu vastuvõttudest SIIT!