Sageli seostatakse puuke metsas või maal viibimisega, kuid tegelikult võib puugiga kokku puutuda ka linnapargis, koduaias või niitmata muruga haljasalal. Kuidas end parimal moel puukide eest kaitsta?
Puukentsefaliit
Puukentsefaliit on viirushaigus, mis võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Haigus võib alata palaviku, peavalu ja lihasvaluga, raskematel juhtudel võib kujuneda ajukelmepõletik või ajupõletik. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, kasutatakse sümptomaatilist ravi. Just seetõttu on ennetus, eriti vaktsineerimine, selle haiguse puhul väga oluline.
Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi
Puukborrelioos on bakteriaalne haigus, mis võib kahjustada nahka, närvisüsteemi, liigeseid ja südant. Sageli on üheks esimeseks tunnuseks hammustuskoha ümber tekkiv laienev punetav laik ehk erüteem, kuid seda ei teki kõigil. Terviseameti andmetel ilmneb see umbes 60–80%-l nakatunutest 1–4 nädala jooksul pärast hammustust. Ravimata borrelioos võib põhjustada kroonilisemaid vaevusi, kuid erinevalt puukentsefaliidist on borrelioos bakteriaalne haigus ja seda ravitakse antibiootikumidega. Borrelioosi vastu vaktsiini praegu pole.
Harvemad, kuid võimalikud nakkused
Terviseameti andmetel on Eesti puukides tuvastatud ka anaplasmoosi, erlihhioosi ja babesioosi tekitajaid. Need haigused on vähem tuntud, kuid võivad samuti põhjustada palavikku, peavalu, lihasvalu ja üldist halba enesetunnet. Eriti tähelepanelikud peaksid olema nõrgenenud immuunsusega inimesed ja eakad.
Kuidas puuk nakkuse edasi annab?
Kõik puugihaigused ei levi ühtemoodi kiiresti. Terviseameti järgi kandub puukentsefaliidiviirus edasi kiiresti pärast hammustust, samas kui puukborrelioosi tekitaja ülekandumiseks kulub tavaliselt rohkem aega. Borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti üle ööpäeva, ning puugihaiguste üldlehel on rõhutatud, et bakteriaalsete nakkuste, näiteks puukborrelioosi, puhul peab puuk olema nahale kinnitunud vähemalt umbes 8 tundi. Seetõttu on puugi võimalikult kiire eemaldamine väga tähtis.
Kuidas end puukide eest kaitsta?
Kõige tõhusam on mitme kaitseviisi koosmõju.
Esiteks tasub looduses liikudes kanda võimalikult kinnist riietust: pikki varrukaid, pikki sääri, kõrgema säärega jalanõusid ja heledaid rõivaid, millelt on puuke lihtsam märgata. Püksisääred võiks panna sokkide sisse.
Teiseks tasub vältida kõrge rohuga ja võsastunud kohti, kui see on võimalik. Puuke leidub küll praktiliselt kõikjal, kuid eriti meeldivad neile niisked ja varjulised alad.
Kolmandaks tuleb pärast õues viibimist end ja lapsi alati hoolikalt üle vaadata. Terviseamet soovitab minna duši alla, kammida juuksed läbi ja kontrollida nahka veel kord, sest puuk võib nahal mõnda aega ringi liikuda enne kinnitumist.
Lisakaitset annavad tõrjevahendid. Terviseameti andmetel pakuvad putukatõrjevahendid lühiajalist kaitset kuni umbes neljaks tunniks. Oluline on jälgida, et vahend oleks nõuetekohaselt registreeritud ning kasutada toodet täpselt juhendi järgi, sest kõik vahendid ei sobi nahale ja laste tooted ei pruugi olla sama toimega täiskasvanutel.
Mida teha, kui puuk on juba kinnitunud?
Puuk tuleb eemaldada võimalikult kiiresti. Selleks sobivad peenikeste otstega pintsetid, spetsiaalne puugieemaldaja või vajaduse korral niit. Puuki tuleb haarata võimalikult naha lähedalt ja eemaldada aeglaselt, vältides puugi keha pigistamist. Terviseamet rõhutab, et puugile ei tohi määrida õli, alkoholi, bensiini, seepi ega küünelakieemaldajat. Kui puugile määrida õli, alkoholi, bensiini, küünelakieemaldajat või muid aineid, võib ta ärrituda ning suruda või eritada rohkem sülge ja muid vedelikke hammustuskohta. See võib suurendada nakkuse ülekandumise riski. Terviseamet ütleb ka eraldi, et puuki ei tohi pigistada, sest keha purustamisel võib nakkus mikrohaavade kaudu edasi kanduda. Pärast eemaldamist tuleb hammustuskoht pesta vee ja seebiga või desinfitseerida.
Vaktsiin: kellele, kuidas ja kui sageli?
Puukentsefaliidi vastu on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui ka lastele alates ühe aasta vanusest. Eestis kasutatakse Terviseameti 2026. aasta vaktsineerimise käsiraamatu järgi peamiselt kahte preparaati, Encepuri ja Ticovaci. Nende tõhusus ja ohutus on sarnased.
Kuidas vaktsineerimine käib?
Põhikuur koosneb kolmest doosist. Kaks esimest süsti tehakse 1–3-kuulise vahega ja kolmas kuni aasta hiljem. Terviseameti järgi annab juba kahe doosi järel kaitse üheks hooajaks, kuid pikema kaitse jaoks on vaja kolmandat doosi.
Kui sageli tuleb kaitset uuendada?
Terviseameti soovituse järgi tehakse esimene revaktsineerimine 3 aastat pärast kolmandat doosi. Seejärel sõltub intervall vanusest:
alla 50-aastastel 10 aasta järel, 50–60-aastastel 5 aasta järel ja üle 60-aastastel 3 aasta järel.
Kui kauaks kaitse kestab?
Hea esmase kaitse saab juba kahe doosiga, kuid see kestab vaid ühe hooaja. Pikaajalisema kaitse annab kolmas doos ja hilisemad tõhustusdoosid. Terviseameti 2026. aasta käsiraamatu järgi on soovitatud intervallidega vaktsineerimisel kaitse tõhusus üle 95%. Samuti rõhutatakse, et puugihammustuse järel tehtud vaktsineerimine ei kaitse sellest konkreetsest hammustusest saadava nakkuse eest.
Millal on õige aeg vaktsineerimisega alustada?
Parim aeg on varakevad, enne puugihooaja kõrgperioodi. Terviseamet soovitab alustada märtsis või aprillis, et esmane kaitse jõuaks kujuneda puugihooaja alguseks. Samas võib vaktsineerida ka muul ajal aastas, kui kaitse puudub või on vaja seda uuendada.
Puukide eest tasub end kaitsta igaühel, mitte ainult neil, kes liiguvad palju metsas. Eestis on puukentsefaliit ja puukborrelioos kõige olulisemad puukidega levivad haigused. Kõige mõistlikum on ühendada praktiline ennetus: sobiv riietus, tõrjevahendid, keha kontroll pärast õues viibimist ja puugi kiire eemaldamine. Puukentsefaliidi vastu lisab tugeva kaitsekihi vaktsineerimine.
Broneeri aeg puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisele SIIT!