Neuropsühholoogi konsultatsioon
Neuropsühholoogi konsultatsioonile võib pöörduda mälu, tähelepanu, keskendumise, mõtlemiskiiruse, planeerimise ja teiste kognitiivsete funktsioonidega seotud küsimuste või märgatud muutuste korral.
Vastuvõtule võib tulla ka siis, kui asjad kipuvad ununema, keskendumine on muutunud raskemaks, vaimne töö väsitab varasemast kiiremini või igapäevaste tegevuste korraldamine nõuab rohkem pingutust.
Kognitiivsed raskused võivad olla seotud neuroloogilise haiguse, ajutrauma või muu terviseseisundiga, kuid mälu ja tähelepanu mõjutavad ka stress, emotsionaalne ülekoormus, ärevus, depressioon, traumakogemused ja uneprobleemid.
Esimesel kohtumisel kaardistatakse kaebused, nende kujunemise ja mõju igapäevasele toimetulekule. Vajadusel kasutatakse lühikesi kognitiivseid ülesandeid ja küsimustikke.
Neuropsühholoogi konsultatsioon ei tähenda automaatselt põhjalikku psühhodiagnostilist uuringut. Konsultatsiooni põhjal saame otsustada, kas on vajalik põhjalikum neuropsühholoogiline hindamine, mõne teise spetsialisti konsultatsioon või on vaja toetavaid praktilisi soovitusi ja sobivat sekkumist.
ATH ja neuroeripära
Neuropsühholoogi poole võib pöörduda ATH või muu neuroeripäraga seotud küsimustega – nii juba olemasoleva diagnoosiga kui ka siis, kui inimene alles püüab mõista oma tähelepanu, eneseregulatsiooni, õppimise või igapäevase toimetuleku eripärasid.
Tähelepanu- ja keskendumisraskused ei tähenda alati ATH-d. Sarnaste raskuste taga võivad olla erinevad põhjused. Hindamisel on oluline vaadata kompleksselt inimese arengulugu, kognitiivset toimimist, emotsionaalset seisundit ja igapäevast toimetulekut.
Kui ATH või kognitiivse funktsioneerimise hindamised on juba varem tehtud, siis saab olemasolevaid tulemusi konsultatsioonil arvesse võtta. Kõiki hindamisi ei ole vaja automaatselt korrata.
Eesmärk ei ole üksnes raskuste kirjeldamine või diagnoosi täpsustamine. Sama oluline on aidata inimesel mõista oma individuaalset toimimisviisi, tugevusi ja haavatavamaid külgi ning leida praktilisi võimalusi õppimise, töötamise ja igapäevaelu toetamiseks.
Trauma, EMDR ja traumast taastumine
Neuropsühholoog töötab ka inimestega, kes on kogenud traumaatilisi sündmusi või pikaajalist psühholoogilist koormust.
Trauma võib mõjutada inimese turvatunnet, emotsioonide reguleerimist ja suhteid, aga ka und, tähelepanu, mälu ja kehalist enesetunnet.
Traumateraapias lähtutakse inimese vajadustest, valmisolekust ja talle sobivast tempost. Töö ei pea algama raske kogemuse üksikasjaliku meenutamisega. Sageli on esmalt oluline toetada turvatunnet, eneseregulatsiooni ja igapäevast toimetulekut.
Neuropsühholoog Sirje Rass kasutab oma töös traumat arvestavat praktikat ehk traumateadlikku lähenemist ja EMDR-teraapiat ning võtab vastu ka Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi traumast taastumise psühholoogilise abi teenuse kliente.