Meie elud on erinevad. Igaühel on oma kohustused, harjumused, töötempo, rollid ja see, mis parasjagu tähelepanu vajab. See, mis ühele annab energiat, võib teist väsitada. Ometi on paljudele tuttavad hetked, mil väike asi ajab ootamatult närvi, mõtted ei püsi koos või tundub, et kõike on korraga liiga palju.
Vaimne tervis mõjutab seda, kuidas tajume ümbritsevat maailma, tuleme toime raskustega ja tunneme rõõmu sellest, mis on hästi. Vahel saame selle tähtsusest aru alles siis, kui midagi muutub: õnnestumised ei rõõmusta enam endistviisi või tavapärased tegemised nõuavad rohkem jõudu.
Oktoober on vaimse tervise kuu ja täna, 10. oktoobril, tähistame vaimse tervise päeva. Sel puhul esitasin seitsmele inimesele kolm küsimust: mida vaimne tervis nende jaoks tähendab, millisel väikesel asjal on nende enesetundele üllatavalt suur mõju ning kuidas nad tunnevad ära vajaduse hoogu maha võtta.
Kogemusi jagasid inimesed hariduse, tervishoiu, spordi, ettevõtluse ja kultuuri valdkonnast. Nende vastustes põimusid isiklikud tähelepanekud ja ühised mõtted sellest, mis aitab igapäevaelus tasakaalu hoida.
Vaimne tervis ei tähenda, et kõik on kogu aeg hästi
Vaimset tervist kirjeldati kui sisemist tasakaalu ja oskust raskustega toime tulla. Oluliseks peeti head suhet iseendaga ning arusaamist oma vajadustest ja jõuvarudest.
Intervjuus osalenud perearst-resident rääkis sisemisest paindlikkusest, kus ka keeruliste emotsioonide ja täitmata vajaduste kõrval säilib kindlus, et nendega on võimalik hakkama saada. Iga mõtet ei pea uskuma, iga ootust täitma ega iga emotsiooni ajel tegutsema. Vaimse tervise puhul on tema jaoks oluline küsimus, kas säilib võime igapäevaeluga jätkusuutlikult toime tulla.
Mitmes vastuses kõlas vajadus teha vahet sellel, mida saab ise mõjutada, ja sellel, mille üle kontroll puudub. Mõne probleemi puhul aitab tegutsemine. Mõne puhul tuleb õppida mõttel minna laskma. Halb ilm võib küll tuju rikkuda, kuid selle üle pikalt muretsemine ilma paremaks ei tee.
Tasakaalu hoidmise juurde kuulub ka oskus aru saada, mida parasjagu vajad. Vahel on selleks tegutsemine ja eneseteostus. Vahel aga diivanil pikutamine, neljajalgne sõber kaisus.
Väikesed asjad ei ole tegelikult nii väikesed
Uni, liikumine, toitumine ja lähedased suhted olid vastustes olulisel kohal. Nende kõrval räägiti aga ka väikestest hetkedest, mille mõju võib olla suurem, kui esmapilgul arvaks.
Muusika kordus mitme inimese vastuses. Ühele toob parema enesetunde lemmikmuusika kuulamine, teisel aitab ise muusikaga tegelemine rahuneda ja mõtteid korrastada. Samuti pakuvad tuge õues toimetamine ja lähedastega veedetud aeg. Mõnikord piisab sellest, kui saab hommikul rahulikult ärgata ja võtta aega iseendale, enne kui päev oma nõudmistega peale tuleb. Rõõmu võib pakkuda ka toataimele kasvanud uus leht või puhkenud õis, see on väike märk kasvamisest, mida kiirustades ei pruugi tähelegi panna, kuid milles on ometigi midagi julgustavat.
Spordivaldkonna inimeste vastustes seostus liikumine rõõmu ja eneseteostusega. Kõlas ka mõte, et liikumiseks tasub teadlikult aega võtta. Treening aitab mõtteid korrastada ning annab lisaks energiale ka eduelamuse: üks asi on täna juba tehtud. Seda tunnet saab endaga ülejäänud päeva kaasa võtta.
Enesetunnet võib toetada ka mõne harjumuse muutmine. Näiteks jagati kogemust, et alkoholist loobumise järel oli pea selgem, energiat rohkem ja tujukust vähem.
Neid kogemusi ühendab teadmine, mis just ennast toetab. Mõnikord tähendab vaimse tervise hoidmine just seda, et märkame juba olemasolevaid häid asju ja pakume neile oma päevas rohkem ruumi.
Seega tasub endalt aeg-ajalt küsida: „Mis mu elus juba on, mida tehes ma end hästi tunnen?“
Märgid, et võiks korraks hoogu maha võtta
Sama oluline kui märgata, mis jõudu annab, on tähele panna ka hetki, mil jõuvarud hakkavad vähenema.
Esimesed märgid võivad olla üsna argised: kiirem ärritumine, keskendumisraskused või tavapärasest suurem unustamine. Väikesed probleemid hakkavad võtma rohkem energiat ning tekib tunne, et peas on liiga palju avatud „aknaid“. Raskemaks võib muutuda ka kohal olemine: teine inimene räägib, aga tema kuulamiseks ei jätku enam tähelepanu.
Isiklike märguannetena nimetati näiteks migreeni sagenemist või korduvaid kontrolliringe enne kodust väljumist, sest meelest on läinud ka see, mida alles mõni minut tagasi kontrolliti. Samuti püsivat vastumeelsust oma tegemiste suhtes või tunnet, et tavalised igapäevased tegevused nõuavad liiga palju.
Ühine joon oli muutuse märkamine võrreldes enda tavapärase enesetundega. Miski, mis varem tuli kergemini, hakkab nõudma rohkem pingutust.
Vaimne tervis ei ole ühe kuu projekt
Seitsme inimese vastustest ei sünni üht kõigile sobivat retsepti. Neis kordub aga oskus end kuulata: aru saada, mis toetab ja mis kurnab, millal on jõudu tegutseda ning millal oleks vaja puhata.
Selleks võib vahel piisata väikesest peatusest päeva sees. Hetkest, mil küsida endalt, kuidas mul praegu läheb, andes endale aega ka vastust kuulata.
Oktoober annab nendele küsimustele rohkem tähelepanu. Kuid märkamisi tasub endaga kaasas kanda ka siis, kui kuu on läbi.
Sest enda märkamiseks ei ole vaja oktoobrit.
Gea Rumjantseva, psühholoog
Suur aitäh kõigile, kes oma mõtteid jagasid: Martin Varrand, Karel Kaup, Pisar Pind, Hannes Männik, Kalev Ermits, Kristi Vendelin ja Piret Müür.