Päike on kui hea sõber, kelle seltsis veedetud suvi aitab jagu saada talvekülmast, haigustest ja stressistki. Et aga sõber vaenlaseks ei muutuks, tuleb enne temaga kohtumist üht-teist teada ja meeles pidada.
Palavate ilmadega tuleb ettevaatlik olla eelkõige kroonilisi haigusi, näiteks kõrgvererõhutõbe ja südamehaigusi põdevatel inimestel – sageneda võivad südameatakid, tõuseb vererõhk. Veel ohustab kuumus kuni nelja-aastaseid lapsi ja üle 65-aastaseid täiskasvanuid, samuti ülekaalulisi. Kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervetele inimestele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Kõrge temperatuur, niiskus, tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu, päikesepõletusi jne.
Kuidas käituda kuuma ilma korral?
Äärmusliku kuumusega on Eesti oludes tegu siis, kui õhutemperatuur on suve tavapärasest keskmisest temperatuurist oluliselt kõrgem (25° C ja üle). Oma tervise kaitsmiseks sellises olukorras tuleb võimalusel hoiduda jahedamatesse ruumidesse või järgida järgmisi nõuandeid:
- päikese käes viibides kasuta päikesekaitsetooteid, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Pea meeles, et päikeskaitsetooted on vaid üks võimalus kaitsta end ultraviolettkiirguse ja nahapõletuse eest;
- päikesekaitsetooteid tuleb kanda nahale regulaarselt ja piisavas koguses;
- väldi pikaajalist päikese käes viibimist keskpäeval, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem;
- väldi organismi vedelikukaotust, selleks joo võimalikult palju vedelikku, soovitavalt gaasita mineraalvett. Ära oota janu tekkimist, juua tuleb 2 – 4 klaasi vedelikku tunnis;
- kanna päikese eest kaitsvaid heledaid avaraid riideid, peakatteid ja päikeseprille;
- hoia imikuid ja väikelapsi otsese päikesekiirguse eest;
- pea meeles, et päikesekaitsevahendeid peab kasutama ka kergelt pilvise ilmaga, sest 90% UV-kiirgusest tungib läbi pilvede;
- vesi pakub UV-kiirguse eest minimaalset kaitset ning veest peegeldunud kiired võivad riski suurendada;
- päevitada ei tohi mõnede ravimite tarvitajad (küsige selgitusi arstilt või apteekrilt);
- kuumus ja päike on vastunäidustatud osade krooniliste ja nakkushaiguste puhul;
- ära liialdada kohvi ja alkoholiga, sest need suurendavad vedelikukadu;
- ära jäta väikelapsi ja lemmikloomi üksi suletud autosse;
- võimalusel piira füüsilist tegevust kuuma käes;
- parim jahutaja on konditsioneer, ruumi jahutamiseks võid kasutada ka ventilaatorit.
Millal on tegu kuumarabandusega?
Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui keha temperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kehatemperatuur võib 10 kuni 15 minutiga tõusta kuni 41° C või rohkem. Kuumarabandus võib põhjustada surma või püsiva puude kui kiiresti esmaabi ei osutata.
Millised on kuumarabanduse sümptomid?
Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla:
- kõrge kehatemperatuur (üle 39° C)
- punane, kuum ja kuiv nahk (higistamine on peatunud)
- pulsisageduse kiirenemine
- tuikav peavalu
- peapööritus
- iiveldus
- meeltesegadus
- teadvusetus
Kuidas aidata kuumarabanduse ohvrit?
Kui kuumarabanduse nähud ilmnevad, võib olla tegemist eluohtliku olukorraga, mis nõuab viivitamatut meditsiinilist sekkumist. Kutsu kohe kiirabi, kuni abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:
- toimeta kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika;
- jahuta kannatanu kiiresti, kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid. Näiteks, paiguta inimene jaheda dušši alla; pritsi aiavoolikust jahedat vett või niisutada teda jahedasse vette kastetud käsnaga või märgade jahedate rättide või paberiga ja võimalusele lehvita talle jahedamat õhku (ventilaator, konditsioneer jne);
- mõõda aegajalt kuumarabanduse ohvri kehatemperatuuri ja jätka tema jahutamist kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39° C.
Tallinna kiirabiarstide sõnul hakkavad tervisehädad endast märku andma juba 25 kraadise kuumusega.
Allikas: terviseamet.ee
Meie nahaarsti dr Ingel Soopi soovitusi päevitamise kohta loe SIIT!
