Valulik menstruatsioon on üks sagedasemaid põhjuseid, miks naised pöörduvad günekoloogi vastuvõtule – see võib mõjutada igapäevaelu, töövõimet ja elukvaliteeti. Ometi usuvad paljud, et menstruatsioonivalu on normaalne nähtus, mida tuleb lihtsalt taluda. City Tervisekliiniku günekoloogia resident dr Jaanika Heinväli selgitab, millal tasub arsti poole pöörduda, millised on võimalikud leevendusviisid ning milliseid müüte ja väärarusaamu menstruatsioonivalude kohta endiselt usutakse.

Millised on naiste peamised mured seoses menstruatsiooniga? 

Sagedasemad põhjused on valulik menstruatsioon, vererohke menstruatsioon, tsüklihäired ja premenstruaalne sündroom (PMS). Need on muuhulgas ka sagedased põhjused, miks jäädakse koolist või töölt eemale. Sellised mured alandavad väga paljude naiste elukvaliteeti. 

Millal tuleks valuliku menstruatsiooni puhul naistearsti poole pöörduda? 

Kui valuravi ei aita või leevendab olukorda minimaalselt. Kindlasti ka siis, kui valu on muutunud tugevamaks. Näiteks varasemalt oli valu vähesel määral, aga nüüd juba häirib elukvaliteeti. Samuti tuleks kindlasti arstile pöörduda, kui menstruatsioonivaluga kaasnevad ka muud sümptomid nagu pearinglus, iiveldamine, nõrkustunne, tugev veritsus ja/või valu vahekorra ajal. 

Mis võivad olla peamised põhjused, miks menstruatsioon on valulik?

Menstruatsiooni ajal moodustuvad emaka limaskestas keemilised ained, mida nimetatakse prostaglandiinideks. Need põhjustavad emaka lihaste kokkutõmbeid, mis võivad vallandada valu ja ebamugavustunnet. Prostaglandiinid võivad põhjustada lisaks valule ka teisi menstruaaltsükli ajal esinevaid kaebuseid nagu iiveldus ja kõhulahtisus.

Millised on tõhusamad viisid valuliku menstruatsiooni leevendamiseks?
Esiteks, mittesteroidsed põletikuvastased vahendid, mis vähendavad valulikku menstruatsiooni ja lisaks Paracetamol. Mõlemad on käsimüügiravimid, kuid nende tarbimise juures tuleb tähele panna kindlasti seda, et võetaks adekvaatne kogus ja seda enne, kui valu saavutab oma maksimumi. Tüüpiline annus täiskasvanud naisele on 1 gramm Paracetamoli + 400 milligrammi mittesteroidseid põletikuvastaseid vahendeid ning neid mõlemaid regulaarselt ehk iga kuue tunni tagant.

Teiseks, kombineeritud hormonaalne kontratseptsioon ehk rahvakeeles beebipillid, minipillid ja hormoonspiraal. Need vähendavad oluliselt menstruatsiooni valusid. Leevendust pakuvad ka veemassaažid, soojaprotseduurid, tervislik toitumine ja regulaarne füüsiline koormus. Neil puudub tõenduspõhisus, aga need pakuvad paljudele naistele leevendust. Füüsiline koormus võiks olla seejuures mõõdukas. 

Soovitan sageli ka NO-SPA-d. See on lihaste lõdvestaja spasmilise valu vastu. See on samuti individuaalne, osadel aitab, osadel mitte. 

Milliseid uuringuid tehakse kui patsient pöördub valuliku menstruatsiooni tõttu vastuvõtule? 

Vastuvõtu aluseks on hästi detailne anamnees, kus saame palju olulist infot, millal valud hakkasid, milline on valu iseloom jne. Esimesel vastuvõtul ei ole alati vajalik vaginaalne läbivaatus. Näiteks, kui tuleb 14- aastane tugevate menstruatsioonivaludega, siis läbivaatus pole alati vajalik. Kui tekib kahtlus, et tegemist võib olla mõne muu vaagna patoloogiaga, siis on võimalus kasutada ka kõhu pealt tehtavat ultraheli, aga samuti saab teha ka vaginaalset vaatust. 

Kas menstruatsioonivalu muutub vanusega? 

Võib, aga ei pruugi. Menstruatsioon on üllatusi täis ja väga individuaalne.  Üldist reeglit, mis kõigile naistele kehtib, siin pole. Võib olla nii, et noorena olid tugevamad valud ja need kaovad hilisemas eas ära. Kui aga valud tekivad alles 30-ndates, siis võib tegemist olla mõne muu patoloogiaga. Oluline on veel teada ka seda, et kõigil naistel ei kao menstruatsioonivalud peale sünnitust ära. Osadel kaovad, aga osadel võivad ka tugevneda. See on väga individuaalne. 

Suurel hulgal naistes võivad menstruatsioonivalud tekkida ka 40+ vanuses, siis kui neil on menopausieelne aeg. Siis on menstruatsioon ebaregulaarne ja sellest võivad tekivad ka valud. 

Eksiarvamused ja müüdid seoses valuliku menstruatsiooniga? 

Kõige sagedasem on see, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid on ohtlikud. Õnneks on võimalik see vastuvõtu ajal ikkagi ümber lükata. Paljud usuvad ka, et füüsiline tegevus teeb menstruatsioonivalu tugevamaks. See on vanast ajast jäänud uskumus. Paljud ütlevad, et ei julgegi menstruatsiooni ajal midagi teha, sest kardavad, et valu läheb hullemaks. 

Seoses valuga liigub ka üks eriti karm müüt. Usutakse, et valu on normaalne nähtus ja selle peab ära kannatama. Rõhutan üle, valu ei pea kannatama. 

Broneeri aeg dr Jaanika Heinväli vastuvõtule SIIT!