Attention Deficit Hyperactivity Disorder ehk ATH on neuroloogiline ja psühhiaatriline seisund, mis mõjutab tähelepanu, impulsside kontrolli ja organiseerimisvõimet. Kuigi ATH-d seostatakse sageli lastega, esineb see paljudel inimestel ka täiskasvanueas.
Viimastel aastatel on üha rohkem täiskasvanuid hakanud märkama, et nende keskendumisraskused, ajaplaneerimise probleemid või impulsiivsus võivad olla seotud ATH-ga.
ATH peamised sümptomid täiskasvanutel
ATH sümptomid võivad inimeseti erineda, kuid kõige sagedamini esinevad järgmised tunnused:
Keskendumisraskused
- raske keskenduda pikemalt ühele tegevusele
- tööde pooleli jätmine
- hajameelsus ja detailide unustamine
Organiseerimisraskused
- raskused ajaplaneerimisel
- hilinemine või tähtaegadest kinnipidamise probleemid
- igapäevaste ülesannete organiseerimine on keeruline
Impulsiivsus
- kiire otsuste tegemine ilma tagajärgedele mõtlemata
- kannatamatus
- teiste jutule vahele rääkimine
Rahutus või sisemine pingetunne
- tunne, et peab pidevalt midagi tegema
- raskused lõõgastumisel
Kuidas ATH võib mõjutada igapäevaelu?
Täiskasvanueas võib ATH mõjutada mitmeid eluvaldkondi: töö ja karjäär; suhted ja perekonnaelu, õppimine, enesehinnang
Paljud inimesed kirjeldavad, et nad tunnevad end sageli ülekoormatuna või hajevil, isegi kui nad püüavad väga organiseeritud olla.
ATH või lihtsalt stress?
Mõnikord võivad ATH sümptomid sarnaneda teiste probleemidega, näiteks: krooniline stress; läbipõlemine, ärevus, depressioon
Seetõttu on oluline pöörduda spetsialisti poole, kes saab hinnata, mis võib sümptomite taga olla.
Kuidas ATH diagnoositakse?
ATH diagnoosimine täiskasvanutel hõlmab:
- DIVA intervjuud- varasema elu ja sümptomite analüüsi
- QB-testi – arvuti test
- põhjalikku vestlust psühhiaatriga
Diagnoosi paneb alati psühhiaater, kes hindab, kas sümptomid vastavad ATH kriteeriumidele.
ATH ravi võimalused
ATH ravi võib hõlmata mitmeid lähenemisi, näiteks: ravimravi; psühhoteraapia;igapäevaelu organiseerimise strateegiad;stressi ja ajaplaneerimise oskuste arendamine
Paljude inimeste jaoks võib õige ravi aidata märkimisväärselt parandada keskendumisvõimet ja igapäevaelu kvaliteeti.
Millal pöörduda psühhiaatri poole?
Psühhiaatri konsultatsiooni tasub kaaluda, kui:
- keskendumisraskused häirivad tööd või õppimist
- organiseerimine ja ajaplaneerimine on pidevalt keeruline
- tekib tunne, et igapäevaelu on raske kontrolli all hoida
- kahtlustate, et sümptomid võivad olla seotud ATH-ga
Varajane diagnoos ja sobiv ravi võivad aidata paremini mõista oma tugevusi ja raskusi.
ATH võib mõjutada täiskasvanute elu rohkem, kui sageli arvatakse. Kui keskendumisraskused, hajameelsus või impulsiivsus tekitavad igapäevaelus probleeme, tasub pöörduda spetsialisti poole.
Õige diagnoos ja ravi võivad aidata parandada nii töövõimet, suhteid kui ka üldist elukvaliteeti.
Loe lähemalt ATH testi ja diagnostika kohta City Tervisekliinikus SIIT!
