City Tervisekliiniku naistearst dr Riina Vähi selgitab menopausi ja üleminekueaga seotud muutusi ning julgustab naisi oma muredega nõu küsima.
Menopaus ja sellele eelnev üleminekuiga on loomulik osa naise elust, kuid see ei tähenda, et kõigi kaasnevate vaevustega peaks lihtsalt leppima. Kuumahood, unehäired, meeleolumuutused, südamekloppimine või ebamugavustunne intiimpiirkonnas võivad mõjutada nii igapäevast enesetunnet, suhteid kui ka töövõimet.
Mõnel naisel kulgeb üleminekuiga peaaegu märkamatult, teisel võivad menopausi sümptomid olla väga häirivad. Mõlemad kogemused on tavapärased. Oluline on teada, et muredele leidub erinevaid lahendusi ning abi küsimiseks ei pea ootama, kuni enesetunne muutub väljakannatamatuks.
Mis vahe on üleminekueal ja menopausil?
Üleminekuiga ehk perimenopaus on menopausile eelnev periood, mil munasarjade töö ja naissuguhormoonide tase hakkavad muutuma. Menopausiks nimetatakse aega, kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud ja vereeritust ei ole selle aja jooksul esinenud.
Üleminekuiga algab kõige sagedamini 40. eluaastate teises pooles, kuid muutused võivad alata ka varem. Selle kestus ja avaldumisviis on väga individuaalsed. Esimeseks märgiks võivad olla menstruatsioonitsükli muutused: menstruatsioon muutub ebaregulaarseks, pikemaks või lühemaks ning vereeritus võib olla varasemast tugevam või vähesem. Samal ajal võivad lisanduda ka vasomotoorsed kaebused – kuumahood või öine higistamine.
Millised võivad olla menopausi sümptomid?
Menopaus ja üleminekuiga ei väljendu ainult kuumahoogudes. Hormonaalsed muutused võivad mõjutada kogu organismi ja põhjustada väga erinevaid vaevusi:
- kuumahood ja öine higistamine;
- unehäired ja pidev väsimus;
- ärrituvus, ärevus või meeleolu langus;
- keskendumisraskused
- südamekloppimine;
- liigese- ja lihasvaevused;
- kehakaalu muutused;
- tupekuivus, kipitus või ärritus;
- naha kuivus
- valulikkus seksuaalvahekorra ajal;
- sagenenud urineerimisvajadus või korduvad suguteede põletikud.
Kõik sümptomid ei pruugi esineda korraga ning nende tugevus võib aja jooksul muutuda. Mõnikord peetakse neid ekslikult lihtsalt stressi, vanuse või suure töökoormuse tagajärjeks.
Pikaajalise kogemusega naistearst dr Riina Vähi
City Tervisekliinikus nõustab menopausi ja üleminekueaga seotud küsimustes naistearst dr Riina Vähi, kellel on pikaaegne kogemus sünnitusabi ja günekoloogia valdkonnas. Dr Vähi on töötanud naistearstina günekoloogia, sünnitusabi, raseduspatoloogia ja naistenõuandla valdkonnas ning juhtinud aastaid ka naistenõuandlat. Ta on ennast pidevalt täiendanud nii Eestis kui ka rahvusvahelistel erialakonverentsidel.
Pikaajaline kogemus aitab tal vaadata iga naise tervist tervikuna ning arvestada nii sümptomite, varasema terviseloo kui ka naise enda vajaduste ja eelistustega. Vastuvõtul on oluline rahulik vestlus, põhjalik hindamine ja arusaadav selgitus, millised võimalused võiksid konkreetsele patsiendile sobida.
Millal tasub naistearsti poole pöörduda?
Naistearstiga võiks nõu pidada siis, kui menopausi või üleminekuea sümptomid hakkavad mõjutama töövõimet või igapäevast toimetulekut. lähisuhteid, seksuaalelu. Vastuvõtule tasub tulla ka siis, kui Sa ei ole kindel, kas sümptomid on seotud menopausiga või võib nende taga olla mõni muu tervisemure.
Kindlasti vajab arsti hinnangut:
- väga rohke või pikaleveninud menstruatsioon;
- veritsus menstruatsioonide vahel või pärast vahekorda;
- vaagnapiirkonna valu;
- uus või kiiresti süvenev tervisemure;
- vereeritus pärast seda, kui menstruatsiooni ei ole olnud vähemalt 12 kuud.
Selliseid sümptomeid ei tohiks automaatselt pidada üleminekuea tavaliseks osaks. Vajaduse korral saab arst teha läbivaatuse ja ultraheliuuringu ning soovitada täiendavaid analüüse või uuringuid.
Menopausi nõustamine algab rahulikust vestlusest
Naistearsti vastuvõtul vaadatakse tervist tervikuna. Arst küsib sümptomite, menstruatsioonitsükli, varasemate haiguste, kasutatavate ravimite, perekondlike riskide ja igapäevase enesetunde kohta.
Kõikidel naistel ei ole menopausi diagnoosimiseks vaja hormoonanalüüse. Üleminekuea hindamisel võivad olla olulisemad naise vanus, menstruatsioonitsükli muutused ja sümptomid. Analüüside ning uuringute vajaduse otsustab arst individuaalselt.
Vastuvõtule tulles võib olla kasulik panna eelnevalt kirja:
- millal sümptomid algasid;
- millised vaevused häirivad kõige rohkem;
- kuidas on muutunud menstruatsioonitsükkel (menstruatsioonide täpne aeg ja pikkus)
- milliseid ravimeid ja toidulisandeid Sa kasutad;
- milliseid küsimusi soovid arstilt küsida.
Nii on lihtsam leida just Sinu vajadustele sobiv lahendus.
Millised on menopausi ravivõimalused?
Üht ja kõigile sobivat menopausi ravi ei ole. Ravi ja toetavad meetmed valitakse sümptomite, tervisliku seisundi, varasemate haiguste ning naise enda vajaduste ja eelistuste järgi. Abi võib olla elustiili kohandamisest, regulaarsest liikumisest, jõu- ja tasakaalutreeningust, joogast, mitmekülgsest toitumisest ning uneharjumuste parandamisest. Tupekuivuse korral võivad leevendust pakkuda niisutavad k tupeküünlad ja libestid ning vajaduse korral saab arst määrata lokaalse ravi.
Mõnele naisele võib sobida menopausis hormoonravi, mis leevendab kuumahooge, öist higistamist ja teisi üleminekueaga seotud sümptomeid. Hormoonravi ei sobi siiski automaatselt kõigile. Enne ravi alustamist hinnatakse selle võimalikku kasu ja riske, arvestades naise tervist ning haiguslugu.
Kui hormoonravi ei sobi või naine ei soovi seda kasutada, võib kaaluda teisi ravivõimalusi. Käsimüügis olevatest taimsetest preparaatidest võiks soovitada eelkõige soja isoflavoone või kobarlursslille sisaldavaid preparaate.Siiski on nende tõendus üsna madal. ja nad aitavad ainult kergemate sümptomite korral.
Menopausi ajal vajab tähelepanu ka pikemaajaline tervis
Menopausi ajal ei ole oluline keskenduda ainult hetkevaevustele. Hormonaalsete muutustega võivad aja jooksul kaasneda muutused luutiheduses, südame-veresoonkonna tervises, ainevahetuses.
Seetõttu on üleminekuiga hea aeg vaadata üle ka:
- vererõhk;
- kolesterooli- ja veresuhkrunäitajad;
- liikumis- ja toitumisharjumused;
- emakakelaelavähi ja rinnavähi sõeluuringutel osalemine;
- luutihedus.
Menopaus võib olla võimalus pöörata senisest rohkem tähelepanu iseendale ja oma tervisele.
Menopausi vaevustega ei pea üksi jääma
Menopaus on loomulik eluetapp, kuid kannatamine ei pea olema selle vältimatu osa. Iga naise kogemus on erinev ning ka nõustamine ja ravi peavad lähtuma tema tervisest, sümptomitest ja vajadustest.
City Tervisekliiniku pikaajalise kogemusega naistearst dr Riina Vähi aitab:
- hinnata menopausi ja üleminekueaga seotud sümptomeid;
- selgitada, kas vaevused võivad vajada täiendavaid uuringuid;
- arutada hormoonravi ja teisi võimalikke raviviise;
- leida individuaalselt sobiva viisi enesetunde ja elukvaliteedi parandamiseks;
- hinnata vajaduse korral günekoloogilist tervist ja teha ultraheliuuringu.
Vastuvõtule tulekuks ei ole saatekirja vaja.
Broneeri aeg dr Riina Vähi vastuvõtule City Tervisekliinikus Tallinna südalinnas, Arteri
kvartalis.